<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>X-Cohuo &#8211; radio tzaykin | tv turix</title>
	<atom:link href="https://turix.yoochel.org/tag/x-cohuo/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://turix.yoochel.org</link>
	<description>desde el sureste mexicano</description>
	<lastBuildDate>Thu, 22 Sep 2016 05:20:12 +0000</lastBuildDate>
	<language>es</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=6.9.4</generator>
	<item>
		<title>Ts’o’okol beel.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/tsookol-beel/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 21:36:31 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5424</guid>

					<description><![CDATA[U chan tsóolil, bix ts'o'okobel ka'ach uchilak ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Ku tsibalta’ale’ ka’ach úuchilake’, chen u tuukult u ts’o’okol u beel juntúul máake’, ya’ab juntenele’ u yuumo’ob kaxtik u nuup, bey y yúuchul yéetel le xi’ipalo’obo’. Le otsil xi’ipalalo’obo’ ma’ táan u beytal u k’uuxilo’ob tumen bey súukilo. kex wa le xi’ipal uts tu yich u jeel x-ch’úupal, chen ba’ale’ u yuumo’obe’ ma’ uts tu t’ano’obi’, ma’ táan u beytal u cha’ikbejl le ts’o’oko beelo’. Le je’ela’ chen u chúunul, tumen le xi’ipal yéetel le ch’úupalo’ yaan u meyajtiko’ob ya’abkach ba’alob kun tsaabil tumen u éet láak’ob.</p>
<p>U yuumo’ob le x-ch’úupalo’, yaan u tsaáko’on núukuch meyajo’ob ti’ le xi’ipalo’, yáaxile’ yaan u tuxtiko’ob u ch’ak jump’éel nuxi’ che’ utia’al ku si’intej, ts’o’okole’  ku bisik tu yotoch u xba’al. Chen k’uuchuke’ yaan u t’anal janal tumen u na’ le        x-ch’úupalo’,ku yéetsku’unasa’al to’obil u waajil bu’ulti’, chen ba’ale’ yéetel ya’abkach iik, yéetel xan jump’íit chokoj sa’. Waa le xi’ipal tu la laaj jantaj le ki’waaj tsa’ab ti’o, sáam ilikake’ jach xiib, je’el u beyta’al u ja’anilta’ale’. Yaan k’iine’ le xi’ipalo’obo’ ma’ táan u meyajtiko’ob le ba’ax ku ya’alal ti’obo’, wa beyo’ ma’ táan u beeytal u ts’o’okol u beel.</p>
<p>Bey xan ti’ le x-ch’úupalo’ yaan xan u tsa’abal ya’abkach ba’al u meyajt tumen u yuumo’ob le xi’ipalo’, ya’axe’, chen jump’éelel u k’iinil Domingoe’ yaan u bin tu yotoch u yuumo’ob le xi’ipalo’, chen k’uuchke’ yaan u chaakik jump’éel ki’ki’ janal. U meyaj le x-ch’úupalo’ u utsil tseentik tu láakal le u’ulabo’obo’, le xi’ipalo’ leti’ ku ya’alik wa ki’ le janalo, waa jach ki’ tu yúubaje’ yaan u yúuchul le ts’o’okol beelo’ ma’ u jach xantalo’. U je’el ba’al ken u meyajt le x-ch’úupalo’, yaan u p’o’ik u nook’ le xi’ipalo’, ts’o’okole’ ku k’uubik ti’ u na’ le xi’ipalo’, lela’ yaan u jach utsil iltik wa sakunsa’ le nook’o, wa tu ya’alaj la utse’ yaan u yúuchul ts’o’okol beel.</p>
<p>Uti’al u chúunsa’al u meyajile’ u yuumo’ob le xi’ipalo’ yaan u kaxtiko’ob u jeetsulil le ts’o’okol beelo’, le ma’ax ku k’aamik le meyaja’ yaan u t’aan utsil yo’osal u paalilo’. chen ts’o’okok u tsa’ako’ob u t’aanil, yaan u tsa’ako’ob u k’iinil  u bino’on u k’áato’ob u k’ab le x-ch’úupalo’. Le xi’ipalo’ yáaxile’ yaan u susutankil u xiimbalt le x-ch’úupalo’. Bey túuno’ chen ichil susutankil tu yotoch le x-ch’úupalo’ yaan u ya’alal ti’ jayten ken u meyajt le k’áatbalo’, yaan k’iine’ u yuumo’obo’ ku ya’aliko’obe’ kanten ku bin yéetel jeetsulo’obo’ u ku k’a’aso’ob le chan meyajo’. Ichil u bino’on xiimbalt beyo’, le xi’ipalo’ yaan u bisik ch’uujuk ja’, ch’uujuk waaj, suuts’ ja’, chaamal yéetel mejen jats’uts mejen ba’alob. Tu láakal le ba’alo’oba’ ku meyajta’al yóolal u tsa’abal nib óolal ti’ yuum k’uj tumen le tankelem wiiniko’obaj tu túukultaj u ts’o’okol u beelo’.</p>
<p>Chen náatsak u k’iinil le ts’o’okol beelo’, tu yotoch le xi’ipalo’ ku chúunsa’al u meyajil, ku laaj míista’al u bak’pach u yotocho’, yóosal bin beyo’ jats’uts kun ilbij tumen le u’ulabo’obo’, bey xan uts kun u ilbij tumen le ka’a yuumo’obo’. Chen p’aatak jump’éel k’iin u bin yúuchul le ts’o’okol  beelo’ yaan u kinsa’al juntúul k’éek’en utia’al u meyajta’al u jaanli’, suka’ano’, bu’ul yéetel tsáabil bak’ yéetel xan u ch’uujuk ja’i’; u jéel u bak’el le k’éek’eno’ yaan u k’a’abetchajal uti’al ka meyajta’ak u box k’oolil.</p>
<p>Le janaj je’ela jach súuka’an u meyajta’al ti’ le k’iino’ beya’, bey túuno’ ti’ le ts’o’okol beela’ yaan u síibil le box k’oolo’. Chen ba’ale’ u meyajile’ ma’ chen ch’a’abili’ yaan u chukpajal a wóolti’, ma’ ya’abkach máak u yóojel u beet le jaanla’, le máax u yóojelo’ k’a’oltan bey x-k’oox, tumen le máak je’ela’ jach u kanmaj u beetej.</p>
<p>Le máak je’ela’ u meyaje’ u yilik ka meyajtak uts le janalo’, yaan u ya’alik ti’ le u’ulabo’obo’ ti’al ku meyajto’ob le pibo’, ku bin xan yéetel le x-ko’olelo’obo’ utia’al ku kíimso’ le ulumo’obo’ yéetel le xkaaxo’obo’, utia’al ka xi’ik ichil le janalo’. Chen ts’o’oksak tu láakal le meyajile’, ku láaj tsa’bal ti’ le kuumo’obo’ u maaytani’ le box janalo’ yéetel u xáak’ilo’ob. U tia’al ka bisak te’ pibo’ ku t’aanal le xíibo’obo’ yóosal beyo’ u peesiko’ob le janalo’, ken chúunuk u chokotalo’; le j-k’ooso’, wa ku yilik láaj uts yanike’ ku ya’alik ka mu’ukuk le pibo’, beyo’ chen ku pa’atal u sáastal ka xi’ik jaalbil.</p>
<p>Bey túuno’ k’uuch tu k’iinil le ts’o’okol beelo’, yáaxile’ ku k’uuchul le xi’ipal tu najil k’ujo’ utia’al u pa’atej u k’uuchul u x-ba’alo’; u yuum le x-ch’úupalo’ yaan u k’uubik u paalo’ tu táan le yuum k’ujo’, tu’ux ken ya’al wa jayp’éel t’aan, ti’ lu ja’ano’. Tu yotoch le xi’ipalo’ yaan u káananta’al le janalo’ u tia’al ma’, beyo’ ka síibik jantbil tumen le u’ulabo’obo’.</p>
<p>Chen k’uucho’ob le ts’o’okoj beelo’obo’ ku chunsa’al u chan k’inbesajil, tu’ux ku síibil su’uts’ ja’, chujuk ja’ yéetel le ki’ waajo’, box janal. Chen ts’o’ok le k’inbesajo’ ku muuch’kubao’ le compatsilo’obo’ utia’al ku tsoolo’ob ma’alob t’aano’ob ti’ le tumben ts’o’o’koj beelo’obo’, utia’al ka u biso’ob jump’éel ma’alo’ob kuxtal yéetel ya’abkach yakunaj, beyo’ chen yanak  u paaklan t’ano’obe’, je’el u beytal u bino’on yiknal u jeetsulo’ob utia’al ka tso’olok u xikino’ob. Bey túuno le tumben ts’o’okoj beelo’ yaan u bino’ob tu tumben otocho’ob tu’ux ken u chúunso’ob jum’p’éel tumben kuxtal. Le xch’uupalo’ yaan u pa’atik ochop’éelel k’iin ts’o’okok u beel u tia’al ka xi’ik u ximbat u laak’ob, wa ma’ u beetik beya’, ku ya’alale’ mix bik’in u kóotsol ti’ u na’, ts’o’okole’ sáamsamal ku taktak u bin u p’aatal yéetel.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán</em>.<br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló y tradujo: Felipe Kuyoc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Óoxtúul paalal ku kaxku suerteo’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/ooxtuul-palal/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 18:12:51 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5406</guid>

					<description><![CDATA[Juntúul xnúuk yéetel u yáabilo’, ku kaxtiko'ob  u suerteo' ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Yanchaj ti’ jump’éel chan kaajtale’ juntúul xnúuk yéetel óox túul u yáabilo’, lela’ k’uuch u k’iinil u bin u yaalkat u suerteo’. Chen junp’éel k’iin ka’ sáaschaje’ ka’ tu ya’alaj yáax paale’ túun bin yaalkat u suerte’, tu cha’a u yo’och k’eeyem, ka’ ku bin, u bin, ichil u bine’ ka’ k’uuch yiiknal jump’éel chan jaltun, ka’ je’eli’ ka’ ku puuk’ik u yo’och k’eeyem, ka’ ku janaj, ka’ tu yu’ubej táan u taal u yook’ol juntúul champal ka’ chikpaje’ juntúul xúunan yéetel u champal ka’ tu ya’alaj.</p>
<p>&#8211; Bix túun xi’ipal, ¿tu’ux ka bin?</p>
<p>&#8211; Tin bin in waalkat in suerte’.</p>
<p>&#8211; Pues talvez a jook’ol yéetel, je’el waa a jáan maajantik ten le a chan lúuch utia’al in ts’a’ik jump’íit ja’ te’ champala’.</p>
<p>&#8211; Lelo’ míin ma’ táan, asab looch’ yéetel a k’ab ka’ ts’áati’.</p>
<p>&#8211; Leti’e’ ma’ u yóojel le x-ko’olelo’, x-ki’ichpam ko’olel biil, le chan paalo’ ki’ichkelem yuum.</p>
<p>– Pues ma’alob hijo, &#8211; ki’ le xko’olelo’ ka’ binij.</p>
<p>Ma sáame’ ka’ líik’e’, ka’ ku bin, ku bin, ka’ k’uuch ti’ jump’éel kaaj’, ka’ tu yiilaj nojoch chíich, ka’ k’aata’ ti’e ¿tu’ux ku bin?</p>
<p>&#8211; Ka’ tu ya’ale’, túun bin u yaalkat u suerte.</p>
<p>Nojoch chíiche’ tu ya’alaj:</p>
<p>&#8211; ¡Xéen túun yiknal rey, te’elo yaan meyaji’!</p>
<p>Ka’ k’uuch yiknal le reyo’ ka’ t’aanaji, ka’ a’alati’ tumen reye’ yaan meyaj, le máax ku kaxtik  flor de Olivane’ ku ts’o’okol u beel yéetel u x-t’uup hija rey.</p>
<p>&#8211; Pues ma’alob, je’el in kaxke’.</p>
<p>Ka’ jóop’ u máan u kaxtej, ku yiilike’ ma’ túun kaxtik. Ts’o’ok u máan k’iin beyo’, ka’ tu ya’alaj chúumuk paal xane’, táan u bin o korrerte’ u suerte’, ka’ meyajta’ u yo’och waaj yéetel u yo’och k’éeyem, ka’ ku bin u bin, chen ichil u bine’ ka’ k’uuch teej jaltun tu’ux máan u suku’une’. Je’elo’ ka’ je’eli’, ka’ ku puk’ik u yo’och k’éeyem, ka’ jo’ok u janaj, chen ka’ tu yu’ube’ táan u taal u yook’ol juntúul champal ku k’uuchul tu yiknale’ ka’ tu yiilaje’ juntúul x-ko’olel yéetel u champal, ka’ a’alati’e’:</p>
<p>-¿Túun ka bin beya’ hijo?</p>
<p>&#8211; Tin chan bin in correrte’ in suerte.</p>
<p>&#8211; Aaan, pues talvez a k’uuchul tu’ux yaan meyaj.</p>
<p>Le ko’olelo’ ka’ tu ya’alaj:</p>
<p>&#8211; Ma’ túun táan jaan tsíik ten a luuch in maajanto’, uti’al in maatik jump’íit ja’ te’ jaltuna’.</p>
<p>&#8211; Ka’ núuka’ ti’e’.</p>
<p>&#8211; In wa’alike’ míin ma’, ¿bix a wóol? Looch’ yéetel a k’ab.</p>
<p>&#8211; Pues ma’alob.</p>
<p>&#8211; Ka’ jook’ u looch’ik le ja’o’, utia’al u tsa’te’ champalo’.</p>
<p>&#8211; Ka’ a’alab ti’e, pues ma’alob hijo, talvez a jóok’ol yéetel la ba’ax ka’ bin a meyajto’.</p>
<p>Ka’ ku bin, u bin, ka’ k’uuch xan te’ kaaj tu’ux k’uuch u suku’une’, ka’ tu yilaj nojoch chíich, ka’ k’aata’ ti’e.</p>
<p>&#8211; ¿Tu’ux túun ka bin beya’ áabil?</p>
<p>Ka’ tu ya’ale’. &#8211; Chen tin bin korrerte’ in suerte’.</p>
<p>&#8211; Tu nuukaj nojoch chíiche’. &#8211; Pues xeen tu yiknal rey, te’elo’ yaan meyaji’.</p>
<p>Ku k’uuchle’, ka’ a’ala ti’ tumen reeye’.  &#8211; Yaan meyaj, waa ka’ kaxtik flor de olivane’ ku ts’o’okol a beel yéetel in x-t’uup hija.</p>
<p>Ka’ tu ya’ala’ chúumuk paale’, &#8211; bixe’ míin kaxka’, ka’ jook u máan u kaxtej. Sáamsamal u jook’ol beyo’ chen ba’ale’ ma’ túun u kaxtiko’, ts’o’ok u maan k’iin beyo’ ka’ tu ya’alaj j-t’uup xane’ túun bin.</p>
<p>Chen ba’ale’ leti’e tu máanaj jump’éel vino, ka ku bin, u bin, táats’ak yóok’ol le jaltun tu’ux máan u suku’uno’obe’, chen ka’ xan tu yu’ubaje’, táan u taal u yóok’ol le champale’, ka’ kooj le xuunan yiknalo’. Ka’ a’alab ti’e.</p>
<p>&#8211; ¿Túun ka’ bin beya hijo?</p>
<p>&#8211; Chen tin bin in korrerte’ in suerte’, &#8211; ku ya’alik j- t’uup.</p>
<p>&#8211; Ma’alob ka nuukab ti’.  &#8211; ¿Je’el waa a tsíik ten a chan luuch in maajant uti’al in tsíik ja’ te’ champala’?</p>
<p>Dios mio ¿bix a wóol?  &#8211; kiij t’uup, ma’ táan a wilik le jach síis ja’o’, ka tu jiilpaytaj u yo’och vinoe’ ka’ tu waach’aj, ka’ tu ya’ale’:</p>
<p>&#8211; Je’ela’ ts’áati’.  – Pues ma’alob hijo, paatikin tsaik jump’íiti’, &#8211; laaj tsaati’ ku ya’alik j- t’uup.</p>
<p>Ka bin tu puuk’aj u yo’och k’éeyeme’ ka’ xan tu tsáajti’ le xuunano’.</p>
<p>&#8211; Je’ela’ mamich úuk’ej, kuxkintabaj xan.</p>
<p>&#8211; Ma’alob hijo, pa’atik in maatik a wo’och k’éeyema’. Ts’o’ok u yuuk’ik ka’ tu ya’alaje’.</p>
<p>&#8211; Ma’alob hijo, ja’alibe’, liik a bina’, le flor de Olivane ku ya’albil a kaxko’, le ken jo’ok’ech wáay jo’ kaaje’ chen leti’ ken a wiil u k’aaxi’.</p>
<p>&#8211; Yaan; ten a’aliktech, teech ka’ bin jook’ol yéetel a suerteo’.</p>
<p>– Ma’alob mamich,  &#8211; ku ya’alik.</p>
<p>Táan u bine’ ka’ k’a’aj u luuch ti’, ka’ tu yiilaje’ tu tséel le jaltuno ti’ yaani’, chuup yéetel u k’éeyemi, ka’ tu túukultaje’ ki’ichpam ko’olel biil yéetel ki’ichkelem yuum tu yiilajo’, ka’ tu cha’a u vino’, ka’ túun tu yuuk’aj le k’éeyemo. Chen ka’ tu yu’ubaje’ túun k’aay juntúul chan ch’íich’ “ tsuutsuy yeem” “ tsuutsuy yeem”.</p>
<p>Chan tsuutsuy wi’ijech waale’, &#8211; ku ya’alik. Bey túuno, ka tu jo’osaj u xíixe’ le k’éeyemo ka’ tu tsáa’ tu tseel le jaltuno’.</p>
<p>Ka’ ku bin, u bin, ka’ k’uuch te’ kaajo’, ka tu yiilaj nojoch chíich. Ka’ k’aata’ ti’.</p>
<p>&#8211; ¿Tu’ux ku bin? &#8211; Ka’ tu ya’ale’.</p>
<p>&#8211; Chen tin chan maan in korrertin suerte’.</p>
<p>-Aaaan, pues te’ yiknal le reey a bino’, te’elo yaan meyaji’, túun kaxtaj jump’éel klase flores ti’, le máax ku kaxtiko’ ku ts’o’okol u beel yéetel u x-t’uup hija.</p>
<p>&#8211; ¡Aaayy lelo’ chíich, jach je’el in kaxtike’!</p>
<p>Ka bini’, ku k’uuchele’ ka’ tu t’anaj rey, ka’ a’alati’e.</p>
<p>&#8211; Yaan meyaj, wa ka’ kaxtej flor de Olivane’ kin ts’o’oksik a beel yéetel in x-t’uup hija.</p>
<p>&#8211; Ma’alob sáamal in kaxtik ku t’aan j-t’uup,  &#8211; je’el in jóok’ol in kaxte’.</p>
<p>Ka’ sáaschaje’ ka’ jóok’ij, ka’ bini’, leti’e u yóojel yaan tumen a’alan ti’ tumen le ki’ichkelem yuumo’. Ka’ k’uuch te’  jo’ kaajo’ yaan, sak muuk’en, chen leti’ yaani’. Ka’ tu kaachaj u p’ooche’ ka’ tu machaj, kak u taal u  tsíimin te’ bejo, ka’ iilab tumen u suku’uno’ob leti’obe’ táan xan u maan u kaxto’ob, j-t’uupe’ ka’ tu ya’alaje’ sáam u kaxte’.</p>
<p>Taanili’ u tselko’ob jaal beje’, ka’ tu tsúunk’abto’ tu kaal le floreso’ ka’ kiimij ka tu paanajo’ob le lu’umo’, ka’ tu múukajo’obi’, ka bino’ob. Ka’ k’uuch’o’ob tu najil reye’ ka’ tu ya’alajo’obe’, sáam u kaxto’ob. Chen ba’al tune’, túun pa’ataj j-t’uup ma’ tu taaj, ts’o’okole’ bix kun taaj, sáam u kíimso’, pues ka’ a’alab ti’obe’ yaan u yúuchul le ts’o’okol beelo’, ma’ tu xáantal, a’alalti’ob beyo’ yóosal u yiilal wa je’el u suut  j-t’uupe’, sáamal wa kaabeje’.</p>
<p>Chen bey u máan k’iino’, le kaxan wakaxo’ ka bin tu meyaj, ichil u maan u kaxtej le wakaxo’obo’ ka’ k’uuch yiknal junkúul jatsuts’ flores, jach máan jatsuts’ ma’ tech u yilik, ka’ tu cha’e, ka tu yúustaj ka chúun u k’aay beya’:</p>
<p>&#8211; ”Aay vaquerito no me soples, no me soples de llorar, pedro y pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”.</p>
<p>&#8211; Puta madre ku ya’alik j-kaxan wakax, beora’ ken in biis ti’ reya’.</p>
<p>Ka’ k’uuche’ ka’ tu ya’alaj ti’ x-reeynaj.</p>
<p>¿Tu’ux yaan kin wil bixi’?  &#8211; Ku ya’alik nuxi’ rey,  ka’ tu yúustaj.</p>
<p>&#8211; “Aay suegro mío no me soples, no me soples de llorar, pedro y Pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”.</p>
<p>&#8211; Che’ k’ampel ¿tu’ux yanech?, ko’oten a wúustej.  &#8211; Ki’ nuxi’ rey.</p>
<p>&#8211; Nuxi x-reeynaj ka’ xan tu yúustaj.</p>
<p>&#8211; “Hay suegra mía no me soples, no me soples de llorar, pedro y Pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”</p>
<p>&#8211; Ave mariia, leti’ le t’uup kiinsa’abe’, ¿tu’ux taaj wiilaj?  &#8211; Ku ya’alaj ti’ kaxan wakax.</p>
<p>Ti’ lelo’ ka’ k’uuch u x-t’uup hija rey, ka’ xan tu yúustaj.</p>
<p>&#8211; “Esposa mía no me soples, no me soples de llorar, pedro y Pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”.</p>
<p>&#8211; Aan ¡leti’ yuum! ¡óotsil j-t’uup!  &#8211; Ko’onex iile’.</p>
<p>&#8211; Ka’ k’usa’ab tu’ux yaan le chan floreso’ ka’ ku páanko’ob le lu’umo’, ka’ tu yilo’obe’ je’el kóolk’ale’, líik u kóolko’ob.</p>
<p>&#8211; Aaan, ki bin,  &#8211; túun yakam óotsil j-t’uup, túun kuxtal.</p>
<p>Líik u ka’ kóolko’ob, tu jach joko’obtune’.</p>
<p>&#8211; ¡P’íitiin!  &#8211; Ka’  jóok’ j-t’uup. Sáam kuxak.</p>
<p>Ka’ túun tu ya’ale’ u su’ukune’,  &#8211; ¡kiinsej!</p>
<p>&#8211; Ka’ a’ala’ ti’e pues ko’onex. Ka’ ustil u jóosa’a j-t’uupe’, kak ku bino’.  &#8211; Leti’e sáam ganarnak.</p>
<p>Ka’ k’ucho’obe’, ka’ tu ya’alaj nojoch reeye’ ka’ juntartak u che’il jump’éel ta’an te’ chúumuko’ uti’al chan tóokej, ts’o’ok u muulkintaj le che’obo’, ka t’aan tu láakal le kajnalo’ob uti’al u cha’anto’ob bix u yéelel le ta’ano’, tu jach chookwil le k’aak’o’ ka’ ch’uya’ab Pedro yéetel Pablo kaj láaj pu’ulo’obi’. Ts’o’ok u yéelelo’obe’ ka’ tu ya’alaj reeye’ ka ts’o’oksak u beel j-t’uup yéetel u hija, le rey túuno’ tu k’uubaj u náajil ti’ j-t’uup yéetel u tak’in tumen tu ganartaj beyo’, bey ts’o’okik le chan tsikbala’.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán.</em><br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló y tradujo: Felipe Kuyoc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U tsikbalil x-ta’ xnuuk.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-tsikbalil-xta-xnuuk/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 01:24:04 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[Valladolid]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5314</guid>

					<description><![CDATA[Nojoch chíich yéetel óoxtúul yáabilo'ob táak'o'ob k'abche' ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Yanchaj ti’ jump’éel chan kaajtale’ juntúul xnuuk yéetel óoxtúul u yáabil, jach óotsilo’ob; chen sáaschajke’ le mejen palalo’obo’ yaan u jóok’olo’ u kaxto’ob ba’alo’ob u janto’ob. Le k’iinak túun je’ela’ le chan xnúuko’ yanchaj u ya’alik ti’ u nojoch áabil ka’ xíik u yéens le túuk’ob yaan tu chúumuk le koolo’.</p>
<p>&#8211; Chan paal bey míina’an ba’al in janto’ona’, asab ka xi’ikech a wéens le ch’ujuk túuk’o’obo’.</p>
<p>&#8211; Ka’ tu núukaj nojoch paale’.</p>
<p>&#8211; Ma’alob, ka tu kuuchaj u chan saabukan, tu’ux ku bisik u yo’och ja’, ka’ bini’.</p>
<p>Le chan paalo’ na’ak tu k’ab le túuk’o’, chen ba’ale’ te’ taak’i’, ma’ ka’ beychaj u éemeli’.Ku máan k’iin beyo’, le nojoch súukuntsil ma’ túun súut, ka’ tu ya’alaj chan xnúuk ti chúumuk paal ka’ xi’ik u kaxte’.</p>
<p>&#8211; Ka’ tu núukaj chúumuk paale’, ma’alo’ob chíich, ka’axak tu cha’a u saabukan ka’ tu cha’ u beelil le kolo’, tu’ux yaan le túuk’o.</p>
<p>Ku k’uuchul tu’ux yaan le u che’il le túuk’o’, ku yiilike’ u suuku’une’ te’ ch’uyuukbali’, ka’ a’ala’ ti’ beya’:</p>
<p>&#8211; Íitsin,¡na’aken túun a wéensen! Ku yu’ubik chúumuk paale’, ka’ na’ak xan tu k’ab le túuk’o’, chen ba’ale’ te’ xan taak’i’. Ka’alik chan xnúuke’ táan u p’u’ujul, tumen le mejen palalo’obo’ ma’ túun súuto’ob yéetel le túuk’o’, ku yiilik mix juntúul ku súute’ ka’ tu t’aanaj j-t’uup.</p>
<p>&#8211; j-t’uup, paal, chen tech u jaajil; kuuch a saabukan ka’ xi’ikech a wiil ba’ax ku meentik le a súuku’uno’obo’, tumen bey tin wóole’ chen p’aato’ob báaxal te’ beejo’.</p>
<p>&#8211; Ka’ tu núukaj chan j-t’uupe’,  &#8211; ¡ma’alo’ob! Tu cha’ u yo’och ja’ ka’ ku bin, ka k’uuch te’ kool tu’ux yaan le túuk’o’, ka’ jo’op’ u t’aanik u súuku’uno’obo’, ku yiilike’ te’ láaj táak’o’ob tu k’aab le túuk’o’.</p>
<p>Ka a’alab ti’e:</p>
<p>&#8211; J-t’uup na’aken túun a wéenso’on, tumen ma’ túun beytal in wéemelo’on.</p>
<p>&#8211; Chan j-t’uupe’ ka’ tu ya’ale’.  &#8211; Pa’tiki’, ¡beora ken in wéensexa’!</p>
<p>&#8211; Chen chúun u na’akal tu k’aab le túuk’o’; ta’aytak u k’uuchul u máach chúumuk paale’ ku yu’ube’ ma’ táan u beytal u péek, sáam xan ta’aki’.</p>
<p>Ka’alik chan x-núuke’, táan yookol kíisin ti’, tumen mix juntúul le mejen palalo’ob ku súuto’.</p>
<p>&#8211; Jach bey tin wóole’, le mejen kíisin palalo’oba’, chan p’áato’ob báaxal tu óoxtúulilo’ob, míin más uts ka xi’iken in wiil, ba’ax ku beetiko’ob.</p>
<p>Tu kuuchaj u chan saabukan yéetel tu ch’áa u xóolte’ ka chúun u xíimbalt. Ku k’uuchul te’ Kool tu’ux yaan le túuk’o’, ka chúun u t’aanik le palalo’obo’.Ku yu’ubike’, le palalo’obo’ ka’anaj ku t’aano’ob; ka’ t’aanaj nojoch súukuntsile’ ka tu ya’alaj:</p>
<p>&#8211; Ch’íich, na’aken túun a wéenso’on tumen tene’ ts’o’ok u tak in bin tin wotoch.</p>
<p>&#8211; Tu ya’alaj xnúukej,  &#8211; pa’atiki’  paal, je’el kin taalo’, chen ba’ale’ ka k’uuch tu ka’anlil le túuk’o’ ku yu’ubike’ ma’ táan u beyta’al u péek, sáam xan ta’aki’.</p>
<p>Bey túuno’ tu láakalo’ob te’ laaj taak’o’obi’, bey túuno’ chen ta’nak nojoch paale’ tu chi’ chúumuk paal, chen ta’nak chúumuk paale’ tu chi’ j-t’uup, chen ta’nak j-t’uupe’ tu chi’ chan x-núuk, chen ta’nak xan xnúuke’ tu chi’ aj-ts’áa’ liseensia. Ku ya’alal úuche’ le aj-ts’áa’ liseensiao’, leti’ máax u’uyik, wa leti’ máax xookik le chan tsiikbala’.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán</em><em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló y tadujo: Felipe Kuyoc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U chi’ibij k’iin wa uj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-chiibij-kiin-wa-uj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 20:47:50 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4754</guid>

					<description><![CDATA[Ku yúustiko’ob júub, ku wáak’iko'ob u ts’oono’ob ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Ku tsikbalta’aj tin kajtale’ chen u chuuk u k’iinil u chi’ibil k’iin wa uje’, le kajnalo’obo jach ku máan sáajaktalo’, tumen ku túuklale’ le chen ak’achajako’ ma’ táan u ka’ sáastal, ts’o’okole’ tu láakal u nu’ukul máake’ yaan u laaj kuxtal, le chen kuxlako’obo’ je’el tak u jantiko’ob u yúumilo’obe’. Tu láakal le kolnalo’obo’ ku p’atik u meyajo’ob yóolal u súut tu yotocho’; beyo’ chen jook u yúuchul le chi’ibil k’iino’ ti’ yaan yéetel u palalo’obi’. Le xko’olelo’obo’ yaan xan u p’aatiko’ob u meyajo’ob, wa ma’ beychaj u meyajtiko’ob ki’ waaje’, yaan u páatiko’ob u ka’ kuxtal yuum k’iin, yaan u mansko’ob wi’ij, tumen ma’ túun beytal u meyajo’ob, chen túun u yiilo’ob sáam cha’abak yuum k’iine’ tu láakal wíinike’ ku ka’ bin yok’ol u meyaj.</p>
<p>Tu yoorai’ túun chi’ibil le’ k’iino’, mix máak k’a’abet u jook’ol tu yotoch. Chen ba’ale’ yaan máako’obe’ ku meentiko’ob ya’abkach ba’alob yoosal u yiilal u ts’o’okol le chi’ibal k’iino’; bey túuno’ yano’obe’ ku na’akalo’ob tu ka’anlil u yotocho’obe’ ku yúustiko’ob júub, u jeelo’obe’ ku jóok’olo’ob u wáak’ob u ts’oono’ob, le tankelem palalo’obo’ ku yantalo’ob tu jóol u yotocho’ob u p’up’ucho’ob kuumo; tumen ku ya’alale’, yéetel le ba’alo’ob bey ku beeta’ala’ asab séeb ku ts’o’okol le chi’ibal yuum k’iino’, wa na’tsil ujo’.</p>
<p>U jeel ba’al ku túukulta’axane’, ma’ uts u páata’ali’ chen beyo’, tumen je’el u ch’oopta’al wíinike’. Bey túun chen iilak sáam jach ts’o’okok le chi’ibaj k’iino’, tu láakal le kajnalo’obo’ jach taaj ki’imaktak u yóolo’ob ku meek’ikubao’, bey túuno’ ku laaj bino’on yóok’ol u meyajo’ob.</p>
<p>&nbsp;</p>
<h3 align="center">El eclipse</h3>
<p>Cuentan que hace mucho tiempo, cuando llega la fecha de un eclipse ya sea solar o lunar, los habitantes de mi pueblo, andan con mucho pánico, pues mucha gente piensa que podría oscurecerse para siempre, y nunca más ver el sol de nuevo. También hay el temor que todas las cosas del mundo despierten, en otras palabras tengan vida y devoren a su dueño. Cuando llega ese día, todos los campesinos dejan de trabajar temprano, regresan a sus casas, y permanecen con su familia durante el lapso del eclipse. Las mujeres tendrán que cancelar las cosas que estén realizando en ese tiempo; sí no pudieron realizar la comida del almuerzo antes del eclipse, tendrán que aguantar el hambre, hasta que termine el eclipse, para seguir con sus actividad cotidianas.<br />
En el momento del eclipse algunas familias no salen de su casa, cuidan sus hijos. Pero algunas familias realizan muchas cosas,  para que el eclipse termine de una vez; entre las cosas que hacen son, subirse en el techo de sus casas y soplar el caracol lo mas fuerte que puedan. Otras personas salen en las calles del pueblo y empiezan a disparar sus escopetas al aire libre; los jóvenes salen en la puerta de sus casas empiezan a golpear los recipientes de la cocina, como la olla, el sartén entre otras cosas, para pedir que ya termine con rapidez el eclipse, ya que algo malo sucede con papá sol y mamá luna.<br />
Otra de las creencias que existen en el pueblo, es que no es bueno ver directamente el eclipse, porque te puedes quedar ciego. Cuando ya termine el eclipse todas las personas del pueblo se siente muy felices, se abrazan entre familiares y siguen con sus actividades cotidianas.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán</em>.<br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ts’aan chakbil keej.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/tsaan-chakbil-keej/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 14:00:30 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4552</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob Ts’aan chakbil keej ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob</h6>
<ol>
<li>U bak’el keej.</li>
<li>Xaak’.</li>
<li>Kiwi’.</li>
<li>K’uum.</li>
<li>Chay.</li>
<li>Makal.</li>
<li>U yíich pak’al (naranja agria).</li>
<li>Iik.</li>
</ol>
<p>Bix u meyajta’al.</p>
<ol>
<li>Yáan a manik u bak’el keej.</li>
<li>Ku p’o’bol ma’alo’ob.</li>
<li>Ku ts’a’abal ti’ le kuumo’, yéetel jump’iit ja’.</li>
<li>Ts’o’okole’ ku ts’a’abal u xaak’il yéetel u ja’i’ le kiwi’o.</li>
<li>Ku púula’al le k’uum, chay , makal ichil le janalo’.</li>
<li>Ku cha’abal u look.</li>
<li>Ku jo’osa’al le janalo’, ku tsa’abal u k’aab le naranjao’, yéetel waa k’aat páape’ je’el u beytal u tsa’ik junxéet iike’.</li>
</ol>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>X &#8211; Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em> Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Chakbil je’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/chakbil-je/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 13:57:32 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4550</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob, ti'al u meyajta’al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob</h6>
<ul>
<li>Je’.</li>
<li>Ta’ab.</li>
<li>K’uutbil p’aak.</li>
<li>K’utbil iik.</li>
<li>Juch’bil pimientaj waa a k’aat.</li>
</ul>
<h6>Bix u meyajta’al</h6>
<ol>
<li>Yáan u yáax ts’a’abal jump’íiit ja’ ti’ jump’éel kuume’, ts’o’okole’ ku tsa’abal le je’ ichilo’, beyo’ ku t’uuchkinsa’al k’aak’.</li>
<li>Bey túun look le ja’o’ ku tsa’abal jump’iit ta’ab ichil.</li>
<li>Ku cha’abal u look, ken ila’ak túun xíikile’ ku ch’uuya’al, ku cha’abal u síistal u ja’ilo’.</li>
<li>Ts’o’okole’ ku ts’íila’al yéetel ku p’o’bol.</li>
<li>Beyo’ je’el u beytal u jantale’.</li>
<li>Ku puuch’ul, ku ts’a’abal ta’ab, k’utbil p’aak, yéetel jump’íit k’utbil iik, waa k’aat xane’ je’el u beytal u tsa’ik jump’íit pimientaj ichile’.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>X Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Chakbil xkaax.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/chakbil-xkaax/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 13:54:20 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4548</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob u ti'al u meyajta’al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob.</h6>
<ol>
<li>Juntúul x-kaax.</li>
<li>Xaak’.</li>
<li>Papas.</li>
<li>Jump’íit manteca.</li>
<li>Oregano.</li>
<li>Ta’ab.</li>
<li>Kuum waa olla.</li>
</ol>
<h6>Bix u meyajta’al.</h6>
<ol>
<li>Yáan u yáax kíinsa’al le xkaaxo’.</li>
<li>Ku chokoj ja’ta’al, ku laaj t’uut’al u k’u’umel.</li>
<li>Ku p’o’obol (ku laaj jóosa’al u choochel).</li>
<li>Ku p’aayal, jun jun xéet’il.</li>
<li>Ku tsa’abal ti’ le olla’o, yéetel jump’íit ja’, ku t’úuchul ti’ le k’áak’o.</li>
<li>Ku yiilal túun jook’ol u yóome’, ku laaj jo’osa’al. Ts’o’okole’ ku ts’a’abal u xaak’il.</li>
<li>Bey túun taajle’ ku ts’a’abal jump’íit mantecai’, yéetel le papaso’, yéetel xan u le’ oreganoi’.</li>
<li>Ku pa’atal u look, beyo’, sáam taajak, je’el u beytal u jantale’.</li>
<li>Ku janta’al yéetel chokoj waaj.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>X Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Píibil bak’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/piibil-bak/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 13:35:47 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4538</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob u ti'al u meyajta’al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob.</h6>
<ol>
<li>U bak’el keej.</li>
<li>U le’ ja’as.</li>
</ol>
<h6>Bix u meyajta’al.</h6>
<ol>
<li>Yáan u yáax páana’al u píibil.</li>
<li>Ku p’o’bol le bak’o’.</li>
<li>Ku t’a’abal le píibo’, ku ts’aabal u si’intuni’.</li>
<li>Chéen laaj eelek le che’o’, ku ts’aabal le bak’o’.</li>
<li>Ku muuka’aj, ku pa’ata’al tak oorai’ mediae’ ku ka jaala’aj.</li>
<li>Ku tsikta’al, ku ts’aabal p’aak ichil, cilantro, iik, rabano yeetel u k’aab naranja, jach maan ki’.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>Entrevistado: Domingo Arceo Petul.</em><br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Chakbil nal.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/chakbil-nal/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 13:31:25 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4536</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob u ti'al u meyajta'al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob.</h6>
<ol>
<li>A’ nal.</li>
<li>Ja’.</li>
</ol>
<p>&nbsp;</p>
<h6> Bix u meyajta’al.</h6>
<ol>
<li> Yáan u yáax bin jek’bil u nali’.</li>
<li>Ku ts’iila’al, ku puusta’al.</li>
<li>Ku ts’aabal ich ja’.</li>
<li>Ku t’uuchkinsa’al k’áak’.</li>
<li>Ku cha’abal u look chen beyo’, sáam taaja, je’el u beytal u jantale’.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>Entrevistado: Domingo Arceo Petul.</em><br />
<em>X Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Iis waaj yéetel ts&#8217;áajbil je’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/iis-waaj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 07:05:04 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4484</guid>

					<description><![CDATA[Chan ts'íiboltbil janaj ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>U nu’ukulilo’ob.</p>
<ol>
<li>Túumben ixi’im.</li>
<li>Manteca.</li>
<li>Azúcar.</li>
<li>Je’.</li>
<li>P’aak.</li>
</ol>
<p>Bix u meyajta’al.</p>
<ol>
<li>Táanile’ yaan a juuch’ik le túumben ixi’imo’.</li>
<li>Beyo’ ka yaach’tik yéetel jump’íit máanteca, ts’o’okole’ ka paak’achtik.</li>
<li>Ka tajsik ti’ xamach, sáam le waaj beyo’.</li>
<li>Beorae’ tsaajbil u je’i’ yéetel p’aak.</li>
<li>Yaan a yáax ts’a’ik chokotal le p’aako’.</li>
<li>Ts’o’okole’ ka ts’a’ik le mantecao’.</li>
<li>Beyo’ ka pa’ik le je’o’, ka peeksik, yéetel beyo’ ku taajal, beyo’ je’el u beytal u jantale’.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>Entrevistada: Doña Silvina Arceo Petul, 45 años</em>.<br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Chachak waaj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/cha-chak-waaj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[alacran]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 31 Mar 2013 04:27:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[Valladolid]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=1876</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob u ti'al u meyajta'al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div class="mgl-root" data-gallery-options="{&quot;image_ids&quot;:[&quot;1853&quot;,&quot;1854&quot;,&quot;1856&quot;],&quot;id&quot;:&quot;69d0cdf113707&quot;,&quot;size&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;infinite&quot;:false,&quot;custom_class&quot;:null,&quot;link&quot;:&quot;file&quot;,&quot;is_preview&quot;:false,&quot;updir&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/&quot;,&quot;captions&quot;:&quot;none&quot;,&quot;animation&quot;:false,&quot;layout&quot;:&quot;tiles&quot;,&quot;justified_row_height&quot;:200,&quot;justified_gutter&quot;:5,&quot;masonry_gutter&quot;:5,&quot;masonry_columns&quot;:3,&quot;square_gutter&quot;:5,&quot;square_columns&quot;:5,&quot;cascade_gutter&quot;:10,&quot;class_id&quot;:&quot;mgl-gallery-69d0cdf113707&quot;,&quot;layouts&quot;:[],&quot;tiles_gutter&quot;:10,&quot;tiles_gutter_tablet&quot;:10,&quot;tiles_gutter_mobile&quot;:10,&quot;tiles_density&quot;:&quot;high&quot;,&quot;tiles_density_tablet&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;tiles_density_mobile&quot;:&quot;low&quot;,&quot;horizontal_gutter&quot;:10,&quot;horizontal_image_height&quot;:500,&quot;horizontal_hide_scrollbar&quot;:false,&quot;carousel_gutter&quot;:5,&quot;carousel_arrow_nav_enabled&quot;:true,&quot;carousel_dot_nav_enabled&quot;:true,&quot;carousel_image_height&quot;:500,&quot;carousel_keep_aspect_ratio&quot;:false,&quot;map_gutter&quot;:10,&quot;map_height&quot;:500}" data-gallery-images="[{&quot;caption&quot;:&quot;Fotograf\u00eda: Felipe Kuyoc.&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1280,&quot;height&quot;:960,&quot;file&quot;:&quot;COCINA\/IMG0574A.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.0% (6,1&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-960x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:960,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.4% (11,2&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;large&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-1440x1080.jpg&quot;,&quot;width&quot;:1440,&quot;height&quot;:1080,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 5.6% (18,0&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 8.1% (2,9&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:1290260738,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:1,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 13.5% (159,3&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;1853&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;960\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A-960x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-1853\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A-960x720.jpg 960w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A-1440x1080.jpg 1440w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A.jpg 1280w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;1853&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1280&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;960&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;},{&quot;caption&quot;:&quot;Foto: Felipe Kuyoc&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1280,&quot;height&quot;:960,&quot;file&quot;:&quot;COCINA\/IMG0548A.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.0% (5,7&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-960x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:960,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.4% (10,6&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;large&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-1440x1080.jpg&quot;,&quot;width&quot;:1440,&quot;height&quot;:1080,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 5.6% (17,1&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.9% (2,6&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:1290245584,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:1,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 15.9% (174,4&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;1854&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;960\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A-960x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-1854\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A-960x720.jpg 960w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A-1440x1080.jpg 1440w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A.jpg 1280w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;1854&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1280&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;960&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;},{&quot;caption&quot;:&quot;Foto: Felipe Kuyoc&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1280,&quot;height&quot;:960,&quot;file&quot;:&quot;COCINA\/IMG0547A.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.7% (5,3&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-960x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:960,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.4% (10,8&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;large&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-1440x1080.jpg&quot;,&quot;width&quot;:1440,&quot;height&quot;:1080,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 5.4% (17,0&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.6% (2,4&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:1290245558,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:1,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 14.8% (163,7&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;1856&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;960\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A-960x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-1856\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A-960x720.jpg 960w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A-1440x1080.jpg 1440w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A.jpg 1280w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;1856&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1280&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;960&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;}]" data-atts="{&quot;ids&quot;:&quot;1853,1854,1856&quot;,&quot;link&quot;:&quot;file&quot;,&quot;size&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;layout&quot;:&quot;tiles&quot;}"><div class="mgl-gallery-container"></div><div class="mgl-gallery-images"><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img fetchpriority="high" decoding="async" width="960" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A-960x720.jpg" class="wp-image-1853" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A-960x720.jpg 960w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A-1440x1080.jpg 1440w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A.jpg 1280w" sizes="50vw" /></a><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img decoding="async" width="960" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A-960x720.jpg" class="wp-image-1854" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A-960x720.jpg 960w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A-1440x1080.jpg 1440w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A.jpg 1280w" sizes="50vw" /></a><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img decoding="async" width="960" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A-960x720.jpg" class="wp-image-1856" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A-960x720.jpg 960w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A-1440x1080.jpg 1440w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A.jpg 1280w" sizes="50vw" /></a></div></div>
<h6>U nu’ukulilo’ob.</h6>
<ol>
<li>Sakan.</li>
<li>Chak k’ool.</li>
<li>Kiwi’.</li>
<li>Bak’el k’éek’en yéetel u bak’el xkaax (le je’ela láaj tak’antak).</li>
<li>U le’ ja’as.</li>
<li>Chakbil je’.</li>
<li>P’aak.</li>
<li>Iik</li>
<li>Jump’íit manteca.</li>
<li>Ta’ab.</li>
</ol>
<h6>Bix u meyajta’al.</h6>
<ol>
<li>Ku yáax yáach’tal le sakan yéetel ja’il le kiwi’o, ku tsa’abal xan jump’íit manteca.</li>
<li>Ku yilal u chaktal le sakano’.</li>
<li>Ku pak’achta’al le sakano’ yóok’ol, bey jump’éel wóolise’.</li>
<li>Tu yóok’ol le sakano ku tsa’abal le chak k’oolo’.</li>
<li>Ku ts’a’abal u bak’el le k’éek’eno’ yéetel u bak’el le xkaaxo’.</li>
<li>Tu chúumuke’ ku ts’a’abal junxéet le chakbil je’o’.</li>
<li>Ku ts’a’abal xan junxéet paak’i’.</li>
<li>Waa k’aat chan páape’ je’el u beytal u ts’a’abal junp’iit iike’.</li>
<li>Ku ka pixil yéetel le sakano’.</li>
<li>Tu ts’o’oke’ ku to’obol yéetel u le’ le ja’aso’.</li>
<li>Beya’ je’el u beytal u tsa’abal ich pibe’.</li>
<li>Ku muukal yéetel lu’um.</li>
<li>Ichil hora y media ku ka jaalaj.</li>
<li>Je’el u beytal u janta’al yéetel sa’ waa ch’ujuk ja’.</li>
</ol>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Doña Silvina Arceo Petul, 45 años.</em><br />
<em> X-Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em> Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ch’ujuk waaj wa arrepaj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/chujuk-waaj-arrepaj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[alacran]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 31 Mar 2013 02:24:41 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=1805</guid>

					<description><![CDATA[Tanile' yaan a xa'ak'tik le óoxp'éel nu'ukulo'oba', ka tsa'ik jump'íit ja'i' ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6> U nu’ukulilo’ob.</h6>
<ol>
<li>Jump’éel kilo maseca.</li>
<li>Medio kilo manteca.</li>
<li>Medio kilo azúcar.</li>
<li>U ju’unil ch’ujuk waaj.</li>
<li>Yeetel jump’íit áanis en grano.</li>
</ol>
<h6> Bix u meyajta’al.</h6>
<ol>
<li>Táanile&#8217; yaan a xa&#8217;ak&#8217;tik le óoxp&#8217;éel nu&#8217;ukulo&#8217;oba&#8217;, ka tsa&#8217;ik jump&#8217;íit ja&#8217;i&#8217;.</li>
<li>Yáan a t&#8217;abik le k&#8217;áak&#8217;o.</li>
<li>Yéeetel u láak&#8217; jump&#8217;éel xamache&#8217;, yáan xan a t&#8217;abik k&#8217;áak&#8217; yóok&#8217;ol utia&#8217;al a makik le xaman tu&#8217;ux ken a ts&#8217;aa le ch&#8217;ujuk yo&#8217;osal beyo&#8217;, uts kun táajal.</li>
<li>Ku pak’achta’al yóok’ol junxéet ju’un.</li>
<li>Ku ts&#8217;a’abal yóok’ol le xamach yáan ti’ le k’áak’o’.</li>
<li>Ku ma’akal yéetel junláak’ le xamacho’.</li>
<li>Ku pa’ata’al tak 5 wa 7 minutos ts’o’okole’ ku jo’osa’al.</li>
<li>Beyo’ je’el u beyta’al a jantike’, jach ki’.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>Entrevistada: Silvina Arceo Petul.</em><br />
<em>X Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
