<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>saberes mayas &#8211; radio tzaykin | tv turix</title>
	<atom:link href="https://turix.yoochel.org/tag/saberes-mayas/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://turix.yoochel.org</link>
	<description>desde el sureste mexicano</description>
	<lastBuildDate>Fri, 07 Oct 2016 17:18:56 +0000</lastBuildDate>
	<language>es</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=6.9.4</generator>
	<item>
		<title>Teabo, “Gremio de músicos”-Santa Cecilia</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/teabo-gremio-de-musicos/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 08 Sep 2016 00:22:13 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[destacado tzay kin]]></category>
		<category><![CDATA[Videos Tzay Kin]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=7742</guid>

					<description><![CDATA[ Teabo, Yucatán, México, festejando el "día del músico"]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div class="clip_details-description description-wrapper iris_desc">
<div class="iris_desc-content description-content" dir="auto">
<p class="first"> <strong>Teabo</strong>, <strong>Yucatán</strong>, <strong>México</strong>, festejando el «<strong>día del músico</strong>«, en el día de Santa Cecilia, patrona de los músicos. Actividad que se realiza anualmente y que congrega a los distintos grupos de músicos de la localidad de Teabo. Es parte de esta celebración preparar un almuerzo para la comunidad y miembros que participan. Los participantes llegan con flores, velas, veladoras o con algún donativo para apoyar en los gasto y los requerimientos de esta fiesta. Algunos participan permanecen ayudando en la preparación de la comida o en la preparación del «pib» (cochinita enterrada). Hay quienes se encargan también de apuntar y llevar a cabo una logística de las necesidades de la fiesta y llevan el control de las donaciones en efectivo o de velas que los miembros de este gremio realizan.</p>
<p class="first">Los músicos son una parte protagónica, ya que celebran su día junto con la fiesta de santa Cecilia. Se organizan para tocar desde la mañana hasta la noche. Los distintos grupos de músicos, esperan turnos para tocar sus mejores piezas musicales y de esa manera amenizar la fiesta durante todo el día y continuar hasta en la noche.</p>
<p>El día 22 de noviembre, se conmemora el «día de los músicos» y el día de su patrona «Santa Cecilia» en Teabo, Yucatán. Este resumen documental fue realizado en 2015, durante estas celebraciones que fueron organizadas por el gremio de músicos de esta localidad. Agradecimientos muy especiales a Beni Ariel Cen Chulim y la banda «Santa Cecilia, la Patrona», así como a todos los del gremio de músicos de Teabo, por su amable invitación para documentar esta importante actividad.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Redacción: Tzaykin.fm</em></p>
</div>
</div>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Video: Hetz Meek &#8211; Ritual maya.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/hetz-meek/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 17 Jul 2015 14:52:14 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[pantalla abierta]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[Tinum]]></category>
		<category><![CDATA[Valladolid]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=6143</guid>

					<description><![CDATA[Ceremonia-ritual de iniciación entre los mayas de la península de Yucatán ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;">Sinopsis: La ceremonia del <strong><em>Hetz Meek</em></strong>, es una <strong>ceremonia-ritual</strong> de iniciación que se realiza <strong>entre los mayas</strong> de la península <strong>de Yucatán</strong>, en donde se <strong>usan</strong> <strong>semillas de calabaza</strong>, <strong>x-tóop&#8217;</strong>, <strong>pinole</strong>, <strong>huevo</strong>, <strong>plantas medicinales</strong>, y algunas <strong>herramientas</strong> como la <strong>tijera</strong>, el <strong>machete</strong>, la <strong>escopeta</strong> entre otras cosas. Esta ceremonia se realiza en distintas edades en niños y niñas ya que se usa mucho el significado y los símbolos.</p>
<p>Este <strong>video</strong> es <strong>realizado</strong> en la la localidad de <strong>Tinúm</strong>, <strong>Yucatán</strong> y filmado en formato standar digital, cuando aún no era de auge el formato HD, es por eso que la calidad es inferior al HD.</p>
<p>&nbsp;</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tsíikbal yo&#8217;osal Tihosuco.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/tsiikbal-yoosal-tihosuco/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 21 Nov 2014 20:36:32 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[podcasts]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[tihosuco]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5714</guid>

					<description><![CDATA[U tsíikbalil bix kaj u kajkuntsa'al Tihosucoe' ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p><audio class="wp-audio-shortcode" id="audio-5714-1" preload="none" style="width: 100%;" controls="controls"><source type="audio/mpeg" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Relato_sobre_Tihosuco.mp3?_=1" /><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Relato_sobre_Tihosuco.mp3">http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Relato_sobre_Tihosuco.mp3</a></audio><br />
U tsíikbalil bix kaj u kajkuntsa&#8217;al le u lu&#8217;umil Ti&#8217;ihosucoe&#8217;, bey ku ya&#8217;alik le nojoch máako&#8217;ob íilmai u káajbal le káaja&#8217;. Le tun u chan k&#8217;a&#8217;asjil ku beetik yuum Donato.</p>
<p>Lugar de origen: Tihosuco, Quintana Roo, México.<br />
Año: 2014.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Grabación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		<enclosure url="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Relato_sobre_Tihosuco.mp3" length="13754319" type="audio/mpeg" />

			</item>
		<item>
		<title>Ts’o’okol beel.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/tsookol-beel/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 21:36:31 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5424</guid>

					<description><![CDATA[U chan tsóolil, bix ts'o'okobel ka'ach uchilak ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Ku tsibalta’ale’ ka’ach úuchilake’, chen u tuukult u ts’o’okol u beel juntúul máake’, ya’ab juntenele’ u yuumo’ob kaxtik u nuup, bey y yúuchul yéetel le xi’ipalo’obo’. Le otsil xi’ipalalo’obo’ ma’ táan u beytal u k’uuxilo’ob tumen bey súukilo. kex wa le xi’ipal uts tu yich u jeel x-ch’úupal, chen ba’ale’ u yuumo’obe’ ma’ uts tu t’ano’obi’, ma’ táan u beytal u cha’ikbejl le ts’o’oko beelo’. Le je’ela’ chen u chúunul, tumen le xi’ipal yéetel le ch’úupalo’ yaan u meyajtiko’ob ya’abkach ba’alob kun tsaabil tumen u éet láak’ob.</p>
<p>U yuumo’ob le x-ch’úupalo’, yaan u tsaáko’on núukuch meyajo’ob ti’ le xi’ipalo’, yáaxile’ yaan u tuxtiko’ob u ch’ak jump’éel nuxi’ che’ utia’al ku si’intej, ts’o’okole’  ku bisik tu yotoch u xba’al. Chen k’uuchuke’ yaan u t’anal janal tumen u na’ le        x-ch’úupalo’,ku yéetsku’unasa’al to’obil u waajil bu’ulti’, chen ba’ale’ yéetel ya’abkach iik, yéetel xan jump’íit chokoj sa’. Waa le xi’ipal tu la laaj jantaj le ki’waaj tsa’ab ti’o, sáam ilikake’ jach xiib, je’el u beyta’al u ja’anilta’ale’. Yaan k’iine’ le xi’ipalo’obo’ ma’ táan u meyajtiko’ob le ba’ax ku ya’alal ti’obo’, wa beyo’ ma’ táan u beeytal u ts’o’okol u beel.</p>
<p>Bey xan ti’ le x-ch’úupalo’ yaan xan u tsa’abal ya’abkach ba’al u meyajt tumen u yuumo’ob le xi’ipalo’, ya’axe’, chen jump’éelel u k’iinil Domingoe’ yaan u bin tu yotoch u yuumo’ob le xi’ipalo’, chen k’uuchke’ yaan u chaakik jump’éel ki’ki’ janal. U meyaj le x-ch’úupalo’ u utsil tseentik tu láakal le u’ulabo’obo’, le xi’ipalo’ leti’ ku ya’alik wa ki’ le janalo, waa jach ki’ tu yúubaje’ yaan u yúuchul le ts’o’okol beelo’ ma’ u jach xantalo’. U je’el ba’al ken u meyajt le x-ch’úupalo’, yaan u p’o’ik u nook’ le xi’ipalo’, ts’o’okole’ ku k’uubik ti’ u na’ le xi’ipalo’, lela’ yaan u jach utsil iltik wa sakunsa’ le nook’o, wa tu ya’alaj la utse’ yaan u yúuchul ts’o’okol beel.</p>
<p>Uti’al u chúunsa’al u meyajile’ u yuumo’ob le xi’ipalo’ yaan u kaxtiko’ob u jeetsulil le ts’o’okol beelo’, le ma’ax ku k’aamik le meyaja’ yaan u t’aan utsil yo’osal u paalilo’. chen ts’o’okok u tsa’ako’ob u t’aanil, yaan u tsa’ako’ob u k’iinil  u bino’on u k’áato’ob u k’ab le x-ch’úupalo’. Le xi’ipalo’ yáaxile’ yaan u susutankil u xiimbalt le x-ch’úupalo’. Bey túuno’ chen ichil susutankil tu yotoch le x-ch’úupalo’ yaan u ya’alal ti’ jayten ken u meyajt le k’áatbalo’, yaan k’iine’ u yuumo’obo’ ku ya’aliko’obe’ kanten ku bin yéetel jeetsulo’obo’ u ku k’a’aso’ob le chan meyajo’. Ichil u bino’on xiimbalt beyo’, le xi’ipalo’ yaan u bisik ch’uujuk ja’, ch’uujuk waaj, suuts’ ja’, chaamal yéetel mejen jats’uts mejen ba’alob. Tu láakal le ba’alo’oba’ ku meyajta’al yóolal u tsa’abal nib óolal ti’ yuum k’uj tumen le tankelem wiiniko’obaj tu túukultaj u ts’o’okol u beelo’.</p>
<p>Chen náatsak u k’iinil le ts’o’okol beelo’, tu yotoch le xi’ipalo’ ku chúunsa’al u meyajil, ku laaj míista’al u bak’pach u yotocho’, yóosal bin beyo’ jats’uts kun ilbij tumen le u’ulabo’obo’, bey xan uts kun u ilbij tumen le ka’a yuumo’obo’. Chen p’aatak jump’éel k’iin u bin yúuchul le ts’o’okol  beelo’ yaan u kinsa’al juntúul k’éek’en utia’al u meyajta’al u jaanli’, suka’ano’, bu’ul yéetel tsáabil bak’ yéetel xan u ch’uujuk ja’i’; u jéel u bak’el le k’éek’eno’ yaan u k’a’abetchajal uti’al ka meyajta’ak u box k’oolil.</p>
<p>Le janaj je’ela jach súuka’an u meyajta’al ti’ le k’iino’ beya’, bey túuno’ ti’ le ts’o’okol beela’ yaan u síibil le box k’oolo’. Chen ba’ale’ u meyajile’ ma’ chen ch’a’abili’ yaan u chukpajal a wóolti’, ma’ ya’abkach máak u yóojel u beet le jaanla’, le máax u yóojelo’ k’a’oltan bey x-k’oox, tumen le máak je’ela’ jach u kanmaj u beetej.</p>
<p>Le máak je’ela’ u meyaje’ u yilik ka meyajtak uts le janalo’, yaan u ya’alik ti’ le u’ulabo’obo’ ti’al ku meyajto’ob le pibo’, ku bin xan yéetel le x-ko’olelo’obo’ utia’al ku kíimso’ le ulumo’obo’ yéetel le xkaaxo’obo’, utia’al ka xi’ik ichil le janalo’. Chen ts’o’oksak tu láakal le meyajile’, ku láaj tsa’bal ti’ le kuumo’obo’ u maaytani’ le box janalo’ yéetel u xáak’ilo’ob. U tia’al ka bisak te’ pibo’ ku t’aanal le xíibo’obo’ yóosal beyo’ u peesiko’ob le janalo’, ken chúunuk u chokotalo’; le j-k’ooso’, wa ku yilik láaj uts yanike’ ku ya’alik ka mu’ukuk le pibo’, beyo’ chen ku pa’atal u sáastal ka xi’ik jaalbil.</p>
<p>Bey túuno’ k’uuch tu k’iinil le ts’o’okol beelo’, yáaxile’ ku k’uuchul le xi’ipal tu najil k’ujo’ utia’al u pa’atej u k’uuchul u x-ba’alo’; u yuum le x-ch’úupalo’ yaan u k’uubik u paalo’ tu táan le yuum k’ujo’, tu’ux ken ya’al wa jayp’éel t’aan, ti’ lu ja’ano’. Tu yotoch le xi’ipalo’ yaan u káananta’al le janalo’ u tia’al ma’, beyo’ ka síibik jantbil tumen le u’ulabo’obo’.</p>
<p>Chen k’uucho’ob le ts’o’okoj beelo’obo’ ku chunsa’al u chan k’inbesajil, tu’ux ku síibil su’uts’ ja’, chujuk ja’ yéetel le ki’ waajo’, box janal. Chen ts’o’ok le k’inbesajo’ ku muuch’kubao’ le compatsilo’obo’ utia’al ku tsoolo’ob ma’alob t’aano’ob ti’ le tumben ts’o’o’koj beelo’obo’, utia’al ka u biso’ob jump’éel ma’alo’ob kuxtal yéetel ya’abkach yakunaj, beyo’ chen yanak  u paaklan t’ano’obe’, je’el u beytal u bino’on yiknal u jeetsulo’ob utia’al ka tso’olok u xikino’ob. Bey túuno le tumben ts’o’okoj beelo’ yaan u bino’ob tu tumben otocho’ob tu’ux ken u chúunso’ob jum’p’éel tumben kuxtal. Le xch’uupalo’ yaan u pa’atik ochop’éelel k’iin ts’o’okok u beel u tia’al ka xi’ik u ximbat u laak’ob, wa ma’ u beetik beya’, ku ya’alale’ mix bik’in u kóotsol ti’ u na’, ts’o’okole’ sáamsamal ku taktak u bin u p’aatal yéetel.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán</em>.<br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló y tradujo: Felipe Kuyoc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>X-Tsu’uj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/cuento-x-tsuuj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 18:49:18 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[kanxoc]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5413</guid>

					<description><![CDATA[U tsíikbaalil bix úuchik u yantal le j-baajo’ ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>In na’e’ ku tsikbaltik ten bix úuchik u yantal le baajo’. Ku ya’alik tene’ anchaj bin juntúul máak jach ts’u’ut, kéen yanak u yu’ulabe’ chéen bu’ul ku síik jaantbil, tak ti’ u paalale’ chéen k’utbil iik ku ts’áajik.</p>
<p>Juntéenake’ t’a’an janal ti’ jump’éel naj ku p’áatal tu kajtalil x-Kuxché, le máake’ ka’aj sáaschaje’ ka’aj jo’op’ u bin te’e tu’ux t’a’an janale’; ka’aj k’uch te’ naje’ ka’aj k’a’am yéetel uts. Bisa’ab tu yiknal jump’éel mayak che’ tu’ux yaan u jeejeláasil janalo’ob meenta’an yéetel bak’, le ka’aj tu yilaj ma’alob u tséenta’ale’ ka’aj tu ya’alaj beya’:</p>
<p>–Yaan in tséentik in wu’ulabo’ob yéetel ba’al ki’.</p>
<p>Tu jeel k’iine’ u yatane’ táan u meentik x-tsu’uj, ti’ lelo’ ka’aj tu yilaj táan u k’uchul u yíits’ine’, ka’aj tu ya’alaj ti’ u yatan beya’:</p>
<p>–Eyaj x-nuuk, ta’ak le janalo’ tumen táan u taal in wíits’in.</p>
<p>–¿Tu’ux kin in ta’akej? –ka’aj núukta’ab ti’.</p>
<p>Ka’aj túun tu ya’alaj, ka’aj mu’ukuk ts’u’ lu’um. Bey úuchik u meenta’alo’. Ti’ lelo’ ka’aj k’uch u yíits’in, ka’aj tu k’amaj yéetel uts, a’ala’ab ti’ ka’aj u xéektubaj, ka’aj tu chu’unsaj u tsikbalo’ob. Ma’ sen sáam jo’op’ok u tsikbalo’obe’ ka’aj t’a’ano’ob janal tumen le x-ko’olele’. Chéen k’utbil iik tu jaanto’ob. Ts’o’ok u bin u yíits’ine’ ka’aj bin yéetel u yatan u jáal le x-tsu’uj muka’ane’, chéen táan u jáalko’obe’ ka’aj tu yilo’ob mix ba’al yani’, chéen jump’éel jool ku bin yáanal le lu’umo’.</p>
<p>Le mejen x-tsu’uje’ kuxlajo’ob, le beetik ku ya’ala’ale’ le mejen bajo’obo’ beyo’ob mejen x-tsu’uje’, túuts’tak yéetel u poolo’obe’ wóolistak.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Kanxoc, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló y tradujo: Aarón Puc Chi.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Jets’ méek’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/jets-meek/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 17:41:32 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5402</guid>

					<description><![CDATA[Bix u betal jéets méek ti' junp'éel chan kaaj ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Le jets’méek’o’ ku beeta’al ti’ mejen paalal tumen u padino’ob.  Ti’ mejen x-ch’úupalale’ ku beeta’al ti’ ooxp’éel, wáakp’éel wa bolonp’éel wi’inal tumen óoxpéel u tunichil u k’oben, ti’ le mejen xi’ipalalo’obo’ ku jets’ méek’ta’alo’ob ichil kanp’éel wi’ináal tumen ku ya’ala’ale’ xane’ kan ti’its u koolo’ob. Le jetsméek’o’ chen jo’op’ u beetale’ ku kaxta’al u madin yéetel u padin le champalo’, chen ba’ale’ yaan u yáax bin le tatatsilo’ob uti’al u k’ato’ob wa je’el u ejenta’al u betiko’ob utsil u jetsméek’tiko’ob le champalo’.</p>
<p>Le chen k’uchuk túun u k’inil’ u beeta’al jetsméek’e’ ya’ab máake’ ku beetik u chan janali’, way tu kajil Sabane’ le chen k’uchuk u k’iinile’ ku kuutal pa’atbil le padino’obo’. Le chen k’uchko’ob le padino’obo’ ku ts’u’ust’ku k’abo’ob utial u beytal u yokolo’ob ichnaj. Ken ts’ojke’ ku ts’aabal u yo’ocho’ob, ku maan u súutukil chen ts’o’okok u yuchul janale’ ku kajal túun u beetal le jetsméek’o’.</p>
<p>Yáaxile’ ku kaxta’al máax ku xokik u xi’imil chen jo’op u su’utul le chan paal tu bak’ pach le mayak’che’o, le maak jo’osa’an utia’al u xokik le xi’imo’ bey u bin u suut le padin tu pach le mayak’o’ bey u bin o xokik; la padintsilo’ ku bin u ts’aik je’, waaj, k’aj yéetel chay tu chi’ le champalo’, wa chan j-xi’ipale’ ku ts’áabal u máach maskab, xúux, ch’ilib ts’íib yeetel u chan pikil ju’un. Ti’ x-ch’úupale’ ku ts’áabal u chuuy, ch’ilib ts’íib, ana’alte’, pikil ju’un bey xan u catecismo. Le chen ts’abak ti le champal u jant le ba’alo’ob ts’o’ok in wa’aliko’ le je’o ku u ti’al u je’ek’ajal u tuukul, le k’ajo’ utial u k’a’ajal u yik’.</p>
<p>Tu láakal le lak’tsililo’ob ku yiliko’ob u beeta’al le jetsméek’o’ ti’  le je’elo’oba’ ku siibil x-tóop’ yo’osal bin u toop’ol u na’at le champal ku jetméek’ta’alo’. Le ba’alo’oba’ ku beetal layli’ te’ k’iino’oba’, junp’éel suukil mix tu’ubsa’aki tumen tu láakal le ku yantal u mejen paalalo’obo’ ku betiko’ob jetsméek’.</p>
<p>Le padino’obo’ ku ya’ala’ale’ ku kaxta’al tumen le k’iin chen nojoch lak le champale’ ku tso’olol u xikin tumen k iliko’one’ ya’ab paalale’ chen jo’op u bin u nojochtale’ yane’ jach mix tan u yu’ubik u t’aan u taata wa u na’.</p>
<p>Le betike’ le padino’obo’ letio’ob ku tsolik u nu’uk ti’ u ayijado yo’osal u yu’ubik u t’aanal tumen u taataj u tia’al ka xi’ikti’ uts, yéetel ma’ u ba’atel yéetel u láak’ paalal. k’anan xan u kanantikuba’ob ka u yu’ubo’ob  u tsolxikin u na’ yéetel u taata. Le chen ts’okok le jetsméek’o’ le padino’obo’ ku tsikbalo’ob tu’ux ku ya’ala’alti’ob je’el u beytal u tsolik u xikin le paalo’. Kin tukultike’ junp’éel ba’al uts tumen ya’ab maaxe’ ku ya’alike’ k’a’ana’an tumen le mejen paalalo’obo’ jach k’abeet u beeta’al le jetsméek’o’ yo’osal u chichtal u ximbalo’ob. Tu laakal le ts’o’ok in wa’aliko’ ku beeta’al tu kajil Sabán, Quintana Roo.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Sabán, Quintana Roo.</em><br />
<em>Investigó y redactó: Magdalena Poot Poot.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ch’a’ Cháak.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/cha-chaak/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 01:05:15 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5311</guid>

					<description><![CDATA[Sabane’ ku beetal le ch’a’a cháako’ ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Tu káajil Sabane’ ku beetal le ch’a’a cháako’ junp’éel súuka’anil ku beetal u tia’al u k’ata’al te’ yuumo’obo’ ka k’áaxak ja’ utia’al ma’ u kíimil le nalo’, bu’ul, chi’ikam, iis, ib, beyxan ku k’atal ka kuxak tu laakal le pak’al ku beeta’al te’ koolo’. Chen ba’ale’ ya’ab ba’al ku beeta’al utia’al u páajtal. Yaaxile’ le máax tukultik u betik ch’a’a cháake’ yaan u kaxtik bolontúul máak utia’al u yantajo’ob tu meyajil. Le chen t’a’anak le máako’ob ku takpajlo’obo’ ku tso’ololtio’ob ba’ax ken u biso’ob tu k’iinil.</p>
<p>Le bolontúul máak ku t’a’analo’obo’, le chen k’uchuk u winaalil ku yúuchulo’. Tu ak’abile’ le ku takpajalo’obo’ ku bisiko’ob junwóol k’eyem, chamal, kib yéetel chumuk ch’ujuk bey xan le máax yan ti’ ki’ t’ambil yéetel ja’e’ ku bisik te’ kúuchilo’.</p>
<p>Ya’ab ba’al ku beeta’al te’ k’iino’obo’ le máako’ob ku takpajalo’ob te ch’a’a chaako’ chen ku biso’ob tu láakal le ba’ax k’a’ana’ano’.  Ku p’atalo’ob te’ tu’ux ku beetbilo’, tumen yaan u je’elel u yanto’ob le j-meeno’ tumen tu yak’abile’ le j-meeno’ yaan u beetik le ku ya’ala’al “víispera” yéetel le máako’ob ku takpajalo’obo’.  Bey xan le j-meno’ yaan u kajal u meyaj, chen okok u yak’abil tumen yaan u ya’alik te’ yumilo’ob le kolo’ wa le k’axo’. Bey tuno’ yan xan u k’a’axal u tasche’il tu’ux ku ts’áabal; tu kanti’its’il le tasche’o’ wa mayak’che’o’ ku ts’áabal ja’abin, yéetel tu yo’ok’ole’ ku ts’áabal sakab ti’ mejen luucho’ob, beyxan ku yu’uk’ul le balché ku ya’ala’alo’.</p>
<p>Way kaaje’ chen beeta’ak le ch’a’a cháako’ ma’ tech u cha’abal u naats’al x-ch’úupi’ tumen ku ya’ala’ale je’el u jats’al tumen u yik’al le yumtsilo’obo’ le beetik túune’ chen máako’ob ku bino’ob tu’ux ku yúuchul  le meyajo’.  Le chen sáaslake’ le atantsilo’obo’ ku bisiko’ob káax, juuch’, sikil yéetel xa’ak’o’ob uti’al u beeta’al le x-noj wajo’, ba’ale yaan xan u kaxta’al máax najil ku beetbil le k’oolo’ tumen te k’áaxo’ mix tan u beytal u bin le x-ko’olelo’obo’. Le beetik tuune’ ku kaxtiko’ob máax najil ku utskinbil le kaxo’ob, ku bisa’alo’ le chen ts’okoke’ le atantsilo’obo’ ku tuxtiko’ob bisbij le kaxo’ te kuuchil tu’ux ku meyaj le j-meeno’.</p>
<p>Le máako’ob ku takpajalo’obo’ letio’obe’ yaan u yantajo’ob leti’ob ku beetik le xnoj wajo’, yaan u ts’aiko’ob ta’ab ichil sikil, yaan u ki’ikunsiko’ob, le chen tajsa’ak le k’óolo’ ku bisa’al xanti’ob tumen yaan u k’u’ubul tu láakal le meyaj chen ts’ojko’, u tia’al u beytal u janta’al.</p>
<p>U ts’oke’ ku t’o’oxol jantbil yéetel tu laákal le máako’ob takpajo’obo’ ku k’ublanta’al juntúul káax, junp’éel noj waaj, u k’óolil, laj bey kuj ts’áabil ti’ le máaxo’ob takpajo’obo’.  Chen ts’ojke’ ku ya’ala’al máax yiknal ku beetbil tu láak’ ja’abo’.  Le  j-meeno’ yaan u yutskinsik tu láakal le tu’ux úuch le meyajo’ tumen ma uts bin u p’aik xe’eki’. Beyxan le jmeeno’ le chen ts’o’okok u meyaje’ ku bo’ota’al, ku siibil le chok’ob ti’o’, ku bin tu najil. Ja’ab man ja’ab ku beeta’al chen ba’ale jejeláas u kúuchil yéetel u máax jo’olintik.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Saban, Quintana Roo, Mexico.</em><br />
<em>Investigó y redactó: Magdalena Poot Poot.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ba’alo’obil  jetsméek’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/baaloobil-jetsmeek/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 03 Oct 2014 00:47:16 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5305</guid>

					<description><![CDATA[Chúujo', cruus, k'áaj, je', x-tóop'o', yéetel u jejeláasil ba'alo'ob ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p><b>X</b>&#8211;<b>toop’</b>: le xtoopo’ku k’aabetchajal ti’ u jetsméek’tal mejen xiibo’ob, bey xan u ti’al mejen ch’úupalo’; lela’ ku t’óoxol ti’ tu láakal le máako’ob yaano’obo’ ku tsejiko’ob, ts’o’okole’ yéetel u sóole’ ku ch’iniko’on le chan paal ku jetsmeek’talo. Le x-tóop’o’ ku ts’áabla ti’ le meyaja tumen yáan u túukulile’ le chan páalo’ yáan u tóop’ol u na’at .</p>
<p><b>K’aj</b>: lela’ juuch’bil ixi’im, ku ch’uulal yéetel kaab, ku pa’atal bey mejen wolise’ ku ts’áabal yóok’ol le mayak’che’o’. chen tun jo’o ku yúuchul le jestméek’o’ ku ts’áabal tu chi’ le chan paalo’, ku túukultale yóolaj u séeb u k’aajal u yiik’.</p>
<p><b>Chakbil je’</b>:  le je’o’ ku p’áayal yóolaj u beytal u ts’áabal tu chi’ le chan paal ku jetsméek’talo. Lela ku yáalale’ yolaj u je’k’ajal u na’at le chan paala’.</p>
<p>Wa chan ch’úupale ku ts’áabal púuts yéetel nook’ yóok’ol le mayak’che’o’, bey bino’ chen nojochajak le chan paalo’ yáan u kanik chuuy. Bey xan ku bisa’al iknal le k’oobeno yóolaj u kanik pak’ach’ chichan.  Ku ts’áabal míis ti’  u maache’ bey bino’ seeb ken u káan míis. Jach máan suuk u ts’a’abal jump’éel pik’il juun yéetel jump’éel ch’íilib ts’íib ti’olal le chan paalo’ yáan u kanik xook, wa yóolaj u meyaj yéetel le nukulo’oba’.</p>
<p>Ti’ mejen xíibo’obe’ ku ts’áabalti’o u xlobche’o, u máaskabo’, jump’éel bat, bey bino’ yáan u kaniko’ob meyaj ich kool. Bey xan u ts’áabal ts’oon u macho’ob yóola’ bin u kaniko’ob u kíimso’ob le balche’ob yano’ob te’ k’aaxo’. Ku k’aaxal tak’in tu teep’el yóolaj u kanik u najalte’ le tak’ino’; beyxan suuk u ts’áabal le pik’il juun yéetel le ch’íilib ts’íibo’ tumen yáan máak a’ake’, beyo’ chen nojochajak le chan paalo’ jeel u kanik ts’áa xooke’.</p>
<p style="text-align: right;"><em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló y tradujo: Felipe Kuyoc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U tsíikbalil x-Táabay yéetel kala&#8217;an.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/xtabay/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 01 Oct 2014 16:32:22 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[podcasts]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5204</guid>

					<description><![CDATA[Kala'ane' ka j-ku'uch men x-Táabay ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<audio class="wp-audio-shortcode" id="audio-5204-2" preload="none" style="width: 100%;" controls="controls"><source type="audio/mpeg" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/La-X-Tabay_y-el-borracho_don-Tino.mp3?_=2" /><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/La-X-Tabay_y-el-borracho_don-Tino.mp3">http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/La-X-Tabay_y-el-borracho_don-Tino.mp3</a></audio>
<p>&nbsp;</p>
<p>Relató: Don Justino<br />
Lugar de origen: San Isidro, Yaaxche, Tekax, Yucatán, México, 2003.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Grabación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		<enclosure url="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/La-X-Tabay_y-el-borracho_don-Tino.mp3" length="5400135" type="audio/mpeg" />

			</item>
		<item>
		<title>Túukulil yo&#8217;osal meyaj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/meyaj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 01 Oct 2014 02:06:28 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[podcasts]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5172</guid>

					<description><![CDATA[Tsíikbal yo'osa le meyajo' ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<audio class="wp-audio-shortcode" id="audio-5172-3" preload="none" style="width: 100%;" controls="controls"><source type="audio/mpeg" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Charla_Abraham_sobre_TRABAJO.mp3?_=3" /><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Charla_Abraham_sobre_TRABAJO.mp3">http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Charla_Abraham_sobre_TRABAJO.mp3</a></audio>
<p>Junp&#8217;éel chan tsíikbal yéetel Abraham Puc, le ti&#8217;e&#8217; ku ya&#8217;alik ba&#8217;ax ku túukultik yo&#8217;osa le meyajo&#8217;, tumen yaan máaxo&#8217;obe&#8217; ku ya&#8217;aliko&#8217;o mina&#8217;an meyaj táak u meyajo&#8217;, yaan meyaja&#8217; ma&#8217; bin táak u meyajo&#8217;obi&#8217;, báan tun k&#8217;iin bey ti&#8217;obo&#8217;.<br />
Año: 2012.</p>
<p style="text-align: right;">
<em>Grabación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		<enclosure url="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Charla_Abraham_sobre_TRABAJO.mp3" length="1275488" type="audio/mpeg" />

			</item>
		<item>
		<title>Xíiwo&#8217;ob ku ts&#8217;áak.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/don-isabel/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 01 Oct 2014 01:41:58 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[podcasts]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=5164</guid>

					<description><![CDATA[Entrevista a don Isabel Yam, médico tradicional maya ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<a href='https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Don-Isabel-Yam_I.mp3'>Plantas medicinales I</a>
<a href='https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Don-Isabel-Yam_II.mp3'>Plantas medicinales II</a>

<p>Entrevista a don Isabel Yam, médico tradicional maya de Yucatán, quien platica sobre los usos de las distintas hierbas medicinales para la cura de enfermedades, como la diarrea, dolores del cuerpo, hasta picaduras de víboras.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Grabación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Relato: yuum baalamo&#8217;ob.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/yuum-baalamoob/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 21:14:01 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4760</guid>

					<description><![CDATA[Balame’ ku yantalo’ob ti’ nukuch che’o’ ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Le yuum balamo’obo’ te’ ku yantalo’ob ti’ nukuch che’o’ je’el bix ya’ax che’ wa k’umche’, ku ya’alal xane’ ku yantalo’ob ti’ tu kan ti’itsil jump’éel kaaj; lak’in, xaman, noojol yéetel chi’k’in. Leti’obe’ ku káanatikono’ob ti’ le k’ask’as ba’alo’obo’, kex wa ma’ táan u yilalo’ob, yaan oora tu chíinil k’iin wa ts’o’ok u yak’aatale’ je’el u yilalo’obe’, chen ba’ale’ ma’ utsi’, tumen ku ya’alale’ máax ku yilik balame’ yaan séeb kíimij wa ma’ xane’ yaan u séen k’ooja’antal. Le yuum balamo’ob núuktako’ob, jach taaj yaan muuk’o’ob, yéetele’ jach máan chowaktak u méexo’ob, ku k’uuchul tak tu yoko’ob, chen ba’ale’ leti’obe’ xane’ ku káanantiko’ob le kolo’obo’ tumen wayano’ob te’ yóok’ol kaba’, le óolale’ jach ku k’ana’antaj u meyajta’al u yo’ocho’ob je’el bix: cha’ chaak, u joosa’al sakab yéetel u janli’ Kool; tumen wa kin túubsikono’obe’ jach k’aas ku bin ti’ láakal, tak te’ paak’alo’obo’.</p>
<p>Uti’al ka wiil jach yaan le balamo’obo’, wa ka’ xi’ikech ich k’aaxe’, ka’ wiil junp’éel kuuchil míina’an túunich mix che’obe’, jáanil; lelo’ u k’aat u ya’ale’, te’ ba’atelnaj le yuum balamo’obo’ yéetel le k’aaso’. Balame’ ku xúuxub chen ak’achajak, chen a wu’uy beyo’ táan u t’anik u yéet balamilo’ob uti’al ku kíinso’ob juntúul k’aka’sba’al. Yaan k’iin wa juntúul máak sa’at tu belil u koole’, le yuum balamo’obo’ ku ch’a’ako’ob otsilil ti’e ku xúuxubo’ob yoolaj beyo’ le máako’ ku kaxtik u beel u yotoch.</p>
<h6 style="text-align: center;">Los yuum baalames.</h6>
<p>Los balames existen en los árboles grandes como el <em>ya’axche’</em> o el <em>k’umche’</em>, se dice que están en los cuatro puntos de un pueblo, el este, el norte, el sur y el oeste. Ellos nos protegen de los malos espíritus, aunque de día no se pueden ver, pero a ciertas horas de la tarde y de la noche. Sí alguien los ve, puede enfermarse o inclusive morir.<br />
Los balames son grandes y fuertes, tienen una barba que les llega hasta los pies, también cuidan la milpa y forman parte de la vida de las personas, así que hay que hacerles ofrendas y ceremonias, y no olvidarse de ellos por que sí lo hacemos nos perjudicará mucho y puede hacerle mal al sembradío.</p>
<p>Una prueba muy clara de que existen, es que sí vas al monte y te encuentras una parte limpia, sin árboles ni piedras, quiere decir que allí hubo una lucha entre un yuum balam y un espíritu maligno. También hacen chiflidos por las noches, un sonido inconfundible, que quiere decir que esta hablando a los otros balames pidiendo ayuda para eliminar los espíritus malignos. A veces cuando una persona se pierde en la milpa, y este es de buen corazón, los yuum baalames lo ayudan a buscar su camino a casa, haciendo un chiflido muy particular.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Lucia Tuz Couoh</em>.<br />
<em>Popola, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló: José Ricardo Poot Chuc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U chi’ibij k’iin wa uj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-chiibij-kiin-wa-uj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 20:47:50 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4754</guid>

					<description><![CDATA[Ku yúustiko’ob júub, ku wáak’iko'ob u ts’oono’ob ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Ku tsikbalta’aj tin kajtale’ chen u chuuk u k’iinil u chi’ibil k’iin wa uje’, le kajnalo’obo jach ku máan sáajaktalo’, tumen ku túuklale’ le chen ak’achajako’ ma’ táan u ka’ sáastal, ts’o’okole’ tu láakal u nu’ukul máake’ yaan u laaj kuxtal, le chen kuxlako’obo’ je’el tak u jantiko’ob u yúumilo’obe’. Tu láakal le kolnalo’obo’ ku p’atik u meyajo’ob yóolal u súut tu yotocho’; beyo’ chen jook u yúuchul le chi’ibil k’iino’ ti’ yaan yéetel u palalo’obi’. Le xko’olelo’obo’ yaan xan u p’aatiko’ob u meyajo’ob, wa ma’ beychaj u meyajtiko’ob ki’ waaje’, yaan u páatiko’ob u ka’ kuxtal yuum k’iin, yaan u mansko’ob wi’ij, tumen ma’ túun beytal u meyajo’ob, chen túun u yiilo’ob sáam cha’abak yuum k’iine’ tu láakal wíinike’ ku ka’ bin yok’ol u meyaj.</p>
<p>Tu yoorai’ túun chi’ibil le’ k’iino’, mix máak k’a’abet u jook’ol tu yotoch. Chen ba’ale’ yaan máako’obe’ ku meentiko’ob ya’abkach ba’alob yoosal u yiilal u ts’o’okol le chi’ibal k’iino’; bey túuno’ yano’obe’ ku na’akalo’ob tu ka’anlil u yotocho’obe’ ku yúustiko’ob júub, u jeelo’obe’ ku jóok’olo’ob u wáak’ob u ts’oono’ob, le tankelem palalo’obo’ ku yantalo’ob tu jóol u yotocho’ob u p’up’ucho’ob kuumo; tumen ku ya’alale’, yéetel le ba’alo’ob bey ku beeta’ala’ asab séeb ku ts’o’okol le chi’ibal yuum k’iino’, wa na’tsil ujo’.</p>
<p>U jeel ba’al ku túukulta’axane’, ma’ uts u páata’ali’ chen beyo’, tumen je’el u ch’oopta’al wíinike’. Bey túun chen iilak sáam jach ts’o’okok le chi’ibaj k’iino’, tu láakal le kajnalo’obo’ jach taaj ki’imaktak u yóolo’ob ku meek’ikubao’, bey túuno’ ku laaj bino’on yóok’ol u meyajo’ob.</p>
<p>&nbsp;</p>
<h3 align="center">El eclipse</h3>
<p>Cuentan que hace mucho tiempo, cuando llega la fecha de un eclipse ya sea solar o lunar, los habitantes de mi pueblo, andan con mucho pánico, pues mucha gente piensa que podría oscurecerse para siempre, y nunca más ver el sol de nuevo. También hay el temor que todas las cosas del mundo despierten, en otras palabras tengan vida y devoren a su dueño. Cuando llega ese día, todos los campesinos dejan de trabajar temprano, regresan a sus casas, y permanecen con su familia durante el lapso del eclipse. Las mujeres tendrán que cancelar las cosas que estén realizando en ese tiempo; sí no pudieron realizar la comida del almuerzo antes del eclipse, tendrán que aguantar el hambre, hasta que termine el eclipse, para seguir con sus actividad cotidianas.<br />
En el momento del eclipse algunas familias no salen de su casa, cuidan sus hijos. Pero algunas familias realizan muchas cosas,  para que el eclipse termine de una vez; entre las cosas que hacen son, subirse en el techo de sus casas y soplar el caracol lo mas fuerte que puedan. Otras personas salen en las calles del pueblo y empiezan a disparar sus escopetas al aire libre; los jóvenes salen en la puerta de sus casas empiezan a golpear los recipientes de la cocina, como la olla, el sartén entre otras cosas, para pedir que ya termine con rapidez el eclipse, ya que algo malo sucede con papá sol y mamá luna.<br />
Otra de las creencias que existen en el pueblo, es que no es bueno ver directamente el eclipse, porque te puedes quedar ciego. Cuando ya termine el eclipse todas las personas del pueblo se siente muy felices, se abrazan entre familiares y siguen con sus actividades cotidianas.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán</em>.<br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Bix úuchik u yáantal  Yóok’ol kaab.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-yaantal-yookol-kaab/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 13:40:46 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4698</guid>

					<description><![CDATA[U tsikbal in nóol ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Ku tsikbaltik in nóole’ le kach úucho’ nojoch yuum k’uj yéetel k’ak’asba’ale’ tu paklan e’esajo’ob, ma’ax asab ma’alob u meyaj. Yuum k’uj tu ya’alaj:</p>
<ul>&#8211; tene’ yaan in paatik wíinik, ka beychajak u meyaj ti’ le lu’uma’ yéetel u láak’o’ob.</ul>
<p>Tu séebanil, ka chikpaj juntúul wíinik yook’ol kaab, k’ak’áasba’ale’, p’uujan ka tu ya’alaj bin beya:</p>
<ul>&#8211; ten xane’, ¡yáanten u páajtalil in beetik!, je’el in meyatik wíinik xane’. Ma’ xanchaje’ ka chikpaj juntúul ba’alche’ bey le wíiniko’obo’, leti’ le ba’ats’obo’. Le óolale’ ku ya’alale’ le wíiniko’obo’ bey le ba’ats’o’obo’.</ul>
<p>Bey túuno’ tu meyajtiko’ob u jéel ba’alo’ob, yuum k’uj ka’ tu ya’alaj:</p>
<ul>wáalkila’ yáan in ts’aik ts’ono’oto’ob, utia’al u jóosik ja’ wíinik chen uk’ajchajak, jach ma’ xanchaje’, jatsuts’ ts’ono’oto’ yáan yóok’ol kaab.</ul>
<p>Le k’ak’áasba’alo’ jach seten p’uja’an ka tu ya’alaj: ma’ chen tech je’el u beytal a meyajtik ba’alo’ob beyo’, tak xan ten, ts’o’okole’ le kin meyajtiko’ asab jats’uts tak ti’ le techo’, ka awáatnaji’:</p>
<ul>&#8211; wáalkila’ tin wa’alik ¡ka’ yanak ya’abkach ts’ono’oto’ob wáay te’ lu’uma’! Jach ma’ xanchaje’ ka yanchaj jk’o’opo’ob yéetel ts’ats’ob.</ul>
<p>Bey túuno’ yuum k’uje’ tu tséelubaj tu’ux yáan le k’áaso’, ka’ tu ch’áa u belil u kool juntúul wíinik, ka k’uuche’, ka’ tu k’aataj:</p>
<ul>&#8211; ¿ba’ax ka beetik in páalil?</ul>
<p>Le koolnalo’ tu núuktaj k’aas p’uja’an, tin paak’ik túunicho’ob. Yuum k’uj túune’ tu núukaj:</p>
<ul>&#8211; ma’alob, túunicho’ob kena joochej.</ul>
<p>Jach ma’ sáam luuk’uk yuum k’uj te’ koolo’, le kolnalo’ ka tu yilaje’ chen túunich yáan ichil u kool, ka tu ya’alaj, le máaka’ míin pulya’aj, waa ma’e bix úuchik u meyajtik u yáantal túunich waye’; chen ba’ale’ , le koolnalo’ ma’ u yóojel le máak maan ichil u koolo’, yuum k’uj. Yuum k’uj túune’ chen bey u bino’ ka k’uch tu jeel kool, ka’ tu k’aataj ti’ le koolnalo’:</p>
<ul>&#8211; ¿ba’ax ka meyajtik in páalil?</ul>
<p>Le koolnalo’ tu núuktaj:</p>
<ul>&#8211; táan in paak’ik jump’íit ixi’im utia’al in wilik wa je’el yáantale’, utia’al in tsentik in páalalo’ob.</ul>
<p>Núuktabti’e:</p>
<ul>&#8211; bejla’e ma’alob k’iin ku taal, yáan u yáantal tech íinaj utia’al a jante’ex. Chen máanak waa ma’ax túun k’a’atikene’, ka wa’alikti’e, sáam xi’iken.</ul>
<p>Tin pak’al ka máan waye’, le jaaj ba’ax tu ya’alajo’, ka bini’; chen p’eelak u súutul u paache’, le koolnalo’ ka tu yiilaj u koole’ chen nalo’ob yani’. Chen ba’ale’ le k’ak’áasba’alo’ ma’ táan u cha’ik u p’áatal paachi’, tu bin tu paach yuum k’uj, k’uuch te’ koolo’, ka tu yilaj le koolnalo’ túun jooch, ka tu k’a’atajti’:</p>
<ul>&#8211; ¿ma’ waa a wiil waa sáam máanak juntúul máak waye’?</ul>
<p>Le koolnalo’ tu núuktaj:</p>
<ul>&#8211; tin wilaj, tin pak’al ka máanij, ma’ak beyo’ ts’o’ok u chan xantal, tumen bejla’e u k’iinil jooch.</ul>
<p>Le nuxi’ k’ak’áasba’alo’ ma’ túun cha’ak u p’aatal paachi’, k’uuch u k’iinil u ka ilik yuum k’uj, ka tu ya’alajti’:</p>
<ul>&#8211; u ts’o’oka’, in k’aat in paklantinbaon; utia’al ka wile’ je’el in meyajtik le ba’al ka meyajtiko’.</ul>
<p>Bey túuno tu ka’atúulilo’obe’ tu cha’o’ u belil jump’éel Kool, te’ ichkolo’ tu yilajo’ juntúul kolnal túun jantik u yo’och xtsu’uj, ka síibti’obi’. Yuum k’uje’ tu xakch’intubaj ka tu páanaj le lu’umo’, ka’ tu mukaj le u yo’och xtsu’ujo’; ka’ tu ya’alaj:</p>
<ul>&#8211; waalkila’ ts’o’ok u yantal bajo’ob wáay te’ lu’uma’, bey túun úuchik u yantal le bajo’obo’.</ul>
<p>Chen ba’ale’ le k’ak’áasbalo’ tu yóotal u meyajt xani’, ku yilike’ ma’ yanchaj bajo’obi’, bey úuchik u yantal cho’o. Yuum k’uj tu ya’alaj ti’e lu’uma’ túun ka bin, tu noj otoch, tumen u yóojele’ sáam u paak’ ma’alob ba’alob wáay te’ lu’uma’.</p>
<p>&nbsp;</p>
<h3 align="center">La creación del mundo</h3>
<p>Cuenta mi abuelito, cuando Dios pensó crear el mundo se enfrentó con el demonio, para ver quien realizaba las mejores creaciones. Entonces Dios dijo:</p>
<ul>&#8211; crearé al hombre para que trabaje la tierra y pueda vivir con su familia.</ul>
<p>En un par de segundos el hombre estaba en la tierra. El demonio muy molesto dijo:</p>
<ul>&#8211; yo también tengo poder, y puedo crear al hombre, de la misma manera. En un par de segundos el hombre que había creado el demonio, era un mono. Por esa razón dicen que los hombres se parecen mucho a los monos.</ul>
<p>Así siguieron creando cosas, entonces Dios volvió a decir:</p>
<ul>&#8211; ahora crearé los cenotes para que el hombre saque agua cuando tenga sed, y en un par de segundos en toda la tierra existió grandes y hermosos cenotes.</ul>
<p>El demonio esta vez más molesto dijo:</p>
<ul>&#8211; yo también puedo crear cenotes, no solo tú puedes hacer eso, además mis creaciones son mejores que las tuyas.</ul>
<p>Entonces gritó:</p>
<ul>&#8211; ¡en este momento que haigan cenotes en toda la tierra! Y en un par de segundos aparecieron muchas reholladas y manantiales.</ul>
<p>En esto Dios se retiró del lugar y se dirigió hacia la milpa de un buen hombre y le pregunto:</p>
<ul>&#8211; ¿qué estás haciendo buen hombre?</ul>
<p>El campesino un poco molesto le contestó:</p>
<ul>&#8211; estoy sembrando piedras.</ul>
<p>Entonces Dios le contestó:</p>
<ul>&#8211; pues cosecharas muchas piedras.</ul>
<p>Solamente se quitó Dios de ese lugar, el hombre miró el lugar donde trabajaba y observó que ya existen muchas piedras. Pensó, este señor es brujo, sino como hizo para que salgan las piedras, él hombre nunca supo que Dios lo visitó en su milpa, pero Dios seguía andando de visita en la tierra y se encontró con otro campesino, y le preguntó:</p>
<ul>&#8211; ¿qué estás haciendo buen hombre?</ul>
<p>Este campesino le contestó:</p>
<ul>&#8211; estoy sembrando un poco de maíz para ver si da algunos frutos, así poder alimentar a mi familia.</ul>
<p>Dios le dijo:</p>
<p>&#8211; veras que en esta temporada tendrás alimento para sustentar a tu familia, y cuando pase alguien y pregunte por mí, le dices que ya pasé por aquí, cuando estabas sembrando.</p>
<p>Al terminar de decir esto, se retiró y cuando el campesino salió al espacio de su milpa, se dió cuenta que ya existen muchos elotes dando frutos. Pero el demonio no se queda atrás, pues estaba persiguiendo a Dios y llego al lugar donde se encontraba el campesino cosechando sus elotes, y le preguntó:</p>
<ul>&#8211; ¿has visto si ya pasó una persona por este rumbo?</ul>
<p>El campesino le respondió:</p>
<ul>&#8211; sí, pasó cuando yo estaba sembrando, pero ya pasó mucho tiempo, ya que ahora estamos en época de cosecha.</ul>
<p>El demonio nunca se quedó atrás, volvió a encontrar a Dios y lo retó de nuevo, le dijo:</p>
<ul>&#8211; está es la última prueba para que ya no te siga molestando, sólo te digo que tu creación será igual al mío.</ul>
<p>Entonces los dos se encaminaron en otra milpa y se encontraron con otro campesino, este señor se encontraba comiendo unos volcanes e invitó a Dios y al demonio. Dios le dijo:</p>
<ul>&#8211; esta es la última prueba que te doy para que veas, que nunca podrás conmigo</ul>
<p>En ese momento se agachó al suelo y empezó escarbar la tierra, enseguida colocó su volcancito en la tierra y dijo:</p>
<ul>&#8211; ¡en este momento que existan tuzas en esta tierra!, de esa forma se crearon las tuzas.</ul>
<p>Pero el demonio muy seguro hizo lo mismo, sólo que no creó tuzas sino que ratones. De esta forma Dios se despidió de la tierra y regresó a su reino, pero sabe que ya sembró cosas nuevas en la tierra.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán</em>.<br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U yumtsil ch’e’en.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-yumtsil-cheen/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 07:10:23 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4679</guid>

					<description><![CDATA[Óojela’an yaan, tuumen le máako’ob súuk u bino’ páay ja’ ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Le tsikbal je’ela’ in nool tsoolten, bey óojela’ani’ ka’ach úuchilake’ tuumen le máako’obo’ súuk u bino’ páay ja’ ti’ le che’eno’obo’, chen ba’ale yáan u p’isibk’inij; yáan máako’obe’ jach taaj suuk u bin ti’ jatskab k’iin, wa ma’e chúumuk k’iin te tu páay ja’obo’. Tumen úuchti’ juntúul xch’úupal ti’ jump’éel chan kaajtale’ suuk u bin ch’a’ ja’ tak túun yeek’same’ental, jach ku ya’alal ti’e: míik xi’ikech te’ oorao’, tumen yáan u yumtsili le ch’e’eno’.</p>
<p>Chen ba’ale’ le xch’úupalo’ ma’ túun yu’ubik t’aan, sáamsamal suukchaj u bin ch’áa ja’ bey túun yeek’same’entalo’; chen túun bey le u máan le k’iino’obo’, le wíinalo’obo’. Jump’éel k’iinak túune’ le xch’úupalo’ yanchaj u yilik ba’aj jela’an, tumen le ka tu jaak’esja u ch’óoy ichil le ch’e’eno’ chen cha’abij le ka tu yóotaj u páayte’ ku yu’ubike’ jach taaj áal, tu ch’áa sáajakil, líik’ u ch’eenetik u yilik ba’axe’ yáan tu ch’óoyo’, te’ súutuko’ kóolab ichil le ch’e’eno’, utia’al mix bik’iin u ka jóok’ol.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p align="center">El dueño del pozo</p>
<p>Esta historia me la contó mi abuelo, como se sabe antiguamente las personas de muchos pueblos mayas, acostumbraban  a jalar agua en los pozos, en ciertas horas;  mayormente ivan en la mañana o al medio día. Resulta que en un pueblo una muchacha acudía a buscar agua al atardecer, entrando la noche, pero siempre le decían:</p>
<ul>&#8211; no vayas a esa hora, porque el pozo tiene dueño.</ul>
<p>La muchacha nunca hizó caso y siempre llegaba a esa hora para sacar agua; así siguieron transcurriendo los días. Un día la muchacha al llegar como era acostumbrado, se llevó la grata sorpresa que al tirar su cubeta en el pozo, en el momento de jalarlo sintió que pesaba mucho y se asustó bastante. Cuando se inclinó para observar que era lo que sucedía, en el mismo instante, algo la jaló en el interior del pozo para nunca mas salir.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Relató: Domingo Arceo Ucán</em>.<br />
<em>X-Cohuo, Valladolid, Yucatán</em>.<br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Wa’ ma’ ta wajaj ja’atska’ab k’iine’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/jaatskaab-kiine/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 06:56:39 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4676</guid>

					<description><![CDATA[Sí te despiertas tarde, no obtendrás nada bueno ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Sí no te despiertas temprano, no obtendrás nada bueno jamás, <em>wa’ ma’ ta wajaj ja’atska’ab k’iine’ mix bik’in tech beyo’</em>. Es una frase y un saber común escuchar en nuestros pueblos en Yucatán. El cual es un buen consejo que motiva para realizar a tiempo las actividades.</p>
<p><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Aajal_Despertar-temprano.jpg"><img fetchpriority="high" decoding="async" class="size-medium wp-image-4708" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Aajal_Despertar-temprano-690x388.jpg" alt="Foto: Jaime Magaña" width="690" height="388" /></a></p>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Wa ka paak’ik iik, ma’ tun yokol j-wáayo’bi’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/j-waayes/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 06:22:08 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4667</guid>

					<description><![CDATA[Sí siembras chile en cada esquina de tu terreno, no podrán pasar los j-wáayes ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/XWaay_chile_bueno.jpg"><img decoding="async" class="size-medium wp-image-4748" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/XWaay_chile_bueno-690x388.jpg" alt="Foto: Jaime Magaña y Rodolfo Nahuat" width="690" height="388" /></a></p>
<p>Sí siembras una mata de chile en cada esquina de tu terreno, no podrán pasar los <em>j-wáayes</em> en tu terreno <em>wa ka paak’ik junkúul iik tu kan ti’itsil a terrenoe’ma’ tun yokol j-wáayo’bi’</em>. Ya que los <em>wáayes</em> viajan hasta otros pueblos para asustar o cometer travesuras en algunos domicilios, inclusive en sus propias localidades. En una ocasión una señora me relató que el <em>wáay</em> siempre llegaba a su domicilio a media noche, en forma de gato y se subía en la hamaca de su esposo. En varías ocasiones su marido despertaba con una piedra en su boca, era el <em>wáay</em> gato que le ponía la piedra en la boca para burlarse de él.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Wa bin saak’ a k’abe’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/saak/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 06:02:27 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4664</guid>

					<description><![CDATA[Sí tienes comezón en la mano, vas a recibir dinero ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Sí tienes comezón en la mano, vas a recibir dinero, <em>wa bin saak’ a k’abe’, táak’in ka na mache</em>; así dice mucha gente en los pueblos mayas de Yucatán, cuando alguna persona menciona que siente comezón en la mano.</p>
<p style="text-align: right;"><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Takin_dinero.jpg"><img decoding="async" class="size-full wp-image-4634" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Takin_dinero.jpg" alt="Foto: Elí Casanova." width="1920" height="1080" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Takin_dinero.jpg 1280w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Takin_dinero-720x405.jpg 720w" sizes="(max-width: 1920px) 100vw, 1920px" /></a></p>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U yíitse wúutsupéek’o’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-yiitse-wuutsupeeko/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 05:34:36 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4653</guid>

					<description><![CDATA[Ku ts’aakik bin aax ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Ba&#8217;alobil ku ya&#8217;alal t-káajal: u yíitse wúutsupéek’o’ u ts’aakik bin aax, chen k&#8217;áabet a chan xoot&#8217;ik u chan xexéet&#8217;aj t&#8217;ial u jóok&#8217;ol u yíitse&#8217;, le ti&#8217;e&#8217; tun kan a cho&#8217;o tu&#8217;ux yaantech le áaxo&#8217;. Lela&#8217; sáansamal ken a béet tak ken sáatak.</p>
<p style="text-align: right;"><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Medicina_aax_01.jpg"><img decoding="async" class="size-full wp-image-4656" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Medicina_aax_01.jpg" alt="Foto: Jaime Magaña" width="1920" height="1080" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Medicina_aax_01.jpg 1280w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Medicina_aax_01-720x405.jpg 720w" sizes="(max-width: 1920px) 100vw, 1920px" /></a></p>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Tu láakal ba’ale’ yaan u yúumil.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/tu-laakal-yaan-u-yuumil/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 05:14:43 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4650</guid>

					<description><![CDATA[Es necesario respetar a las plantas, animales y a la tierra ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Todas las cosas tienen un dueño, <em>tu láakal ba’ale’ yaan u yúumil, kanantik</em>; por lo tanto es necesario respetar a cada ser vivo, plantas y animales e incluso la tierra, que es la más grande generadora de vida, siendo agradecido con la tierra es la manera en que viven los pueblos de la península yucateca, así como muchos otros pueblos del mundo.</p>
<figure id="attachment_7836" aria-describedby="caption-attachment-7836" style="width: 1920px" class="wp-caption aligncenter"><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/wayuum-bernardo.jpg"><img decoding="async" class="wp-image-7836 size-full" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/wayuum-bernardo.jpg" width="1920" height="1440" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/wayuum-bernardo.jpg 1280w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/wayuum-bernardo-960x720.jpg 960w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/wayuum-bernardo-768x576.jpg 768w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/wayuum-bernardo-1440x1080.jpg 1440w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/wayuum-bernardo-1920x1440.jpg 1920w" sizes="(max-width: 1920px) 100vw, 1920px" /></a><figcaption id="caption-attachment-7836" class="wp-caption-text">Fotografía: Bernardo Caamal</figcaption></figure>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ma’ kutal tu ti’itse mesao’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/esquina-de-la-mesa/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 05:02:08 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4644</guid>

					<description><![CDATA[Wa ma’e’ ma’ tun ts’o’okol a bel ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>No te sientes en la esquina de una mesa, porque no te casarás, <em>ma’ kutal tu ti’itse mesao’ wa ma’e’ ma’ tun ts’o’okol a bel</em>; así hablan muchas personas a los niños y jóvenes cuando observan que alguien se sienta en la esquina de una mesa para comer.</p>
<p><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Esquina-de-mesa.jpg"><img decoding="async" class="size-full wp-image-4629" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Esquina-de-mesa.jpg" alt="Foto: Abraham Puc." width="1920" height="1280" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Esquina-de-mesa.jpg 1280w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Esquina-de-mesa-1080x720.jpg 1080w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Esquina-de-mesa-1620x1080.jpg 1620w" sizes="(max-width: 1920px) 100vw, 1920px" /></a></p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U yúumil kan ti’its kan.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-yuumil-kan-tiits-kan/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 12 Sep 2014 03:27:17 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4625</guid>

					<description><![CDATA[Le'ti'o'ob kanantik yóok’olkab ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>En los cuatro puntos cardinales se encuentran los protectores del mundo, kan ti’its ka’ane’ leti’e’ tu’ux ku yáantal máaxo’ob kanantik yóok’olkab.</p>
<p><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/4-puntos-cardinales.jpg"><img decoding="async" class="size-full wp-image-4626" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/4-puntos-cardinales.jpg" alt="Foto: Elí Casanova." width="1920" height="1280" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/4-puntos-cardinales.jpg 1280w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/4-puntos-cardinales-1080x720.jpg 1080w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/4-puntos-cardinales-1620x1080.jpg 1620w" sizes="(max-width: 1920px) 100vw, 1920px" /></a></p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>X-koon ja&#8217; x-nuuk.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/x-koon-ja-x-nuuk/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 11 Sep 2014 13:07:22 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4614</guid>

					<description><![CDATA[Llegará el día que te darán un cocoyol con agua y pagarás con un hijo ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Llegará el día que salga la ventera de agua en el pozo de Maní, ella te dará un cocoyol con agua y le pagarás con un hijo, el cual arrojará a una serpiente para alimentarla; hay quienes dicen que ya salió, por eso ahora venden agua con precios cada vez más altos. Es una profecía que se dice en muchos pueblos de mayas de la península yucateca y que refiere a que este elemento vital cobrará un valor tan alto, que comprarla vale la vida de un ser querido. Y es por eso que actualmente mucha gente grande recuerda esta profecía: «<em>yaan u k’uchul u k’iinil u jo’ole x-koon ja’ x-nuuk, tu ch’e’enil Mani’i, ku ts’áaktech u chan túuk’ jae’, ka bo’otik yéetel juntúul a chanpaal, yéetel kun u tséent u yáalak&#8217; kaan, ba’ale ts’o’ok bin jóok’ol, le beetik táan u kóonol ja’ taj ko’oj</em>«.</p>
<p><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Koon-ja-nuuk.jpg"><img decoding="async" class="size-medium wp-image-4612" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Koon-ja-nuuk-690x460.jpg" alt="Foto de mural, espacio público de Maní: Jaime Magaña" width="690" height="460" /></a></p>
<p style="text-align: right;"><em>Investigación y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ts’aan chakbil keej.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/tsaan-chakbil-keej/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 14:00:30 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4552</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob Ts’aan chakbil keej ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob</h6>
<ol>
<li>U bak’el keej.</li>
<li>Xaak’.</li>
<li>Kiwi’.</li>
<li>K’uum.</li>
<li>Chay.</li>
<li>Makal.</li>
<li>U yíich pak’al (naranja agria).</li>
<li>Iik.</li>
</ol>
<p>Bix u meyajta’al.</p>
<ol>
<li>Yáan a manik u bak’el keej.</li>
<li>Ku p’o’bol ma’alo’ob.</li>
<li>Ku ts’a’abal ti’ le kuumo’, yéetel jump’iit ja’.</li>
<li>Ts’o’okole’ ku ts’a’abal u xaak’il yéetel u ja’i’ le kiwi’o.</li>
<li>Ku púula’al le k’uum, chay , makal ichil le janalo’.</li>
<li>Ku cha’abal u look.</li>
<li>Ku jo’osa’al le janalo’, ku tsa’abal u k’aab le naranjao’, yéetel waa k’aat páape’ je’el u beytal u tsa’ik junxéet iike’.</li>
</ol>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>X &#8211; Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em> Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Chakbil je’.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/chakbil-je/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 13:57:32 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4550</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob, ti'al u meyajta’al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob</h6>
<ul>
<li>Je’.</li>
<li>Ta’ab.</li>
<li>K’uutbil p’aak.</li>
<li>K’utbil iik.</li>
<li>Juch’bil pimientaj waa a k’aat.</li>
</ul>
<h6>Bix u meyajta’al</h6>
<ol>
<li>Yáan u yáax ts’a’abal jump’íiit ja’ ti’ jump’éel kuume’, ts’o’okole’ ku tsa’abal le je’ ichilo’, beyo’ ku t’uuchkinsa’al k’aak’.</li>
<li>Bey túun look le ja’o’ ku tsa’abal jump’iit ta’ab ichil.</li>
<li>Ku cha’abal u look, ken ila’ak túun xíikile’ ku ch’uuya’al, ku cha’abal u síistal u ja’ilo’.</li>
<li>Ts’o’okole’ ku ts’íila’al yéetel ku p’o’bol.</li>
<li>Beyo’ je’el u beytal u jantale’.</li>
<li>Ku puuch’ul, ku ts’a’abal ta’ab, k’utbil p’aak, yéetel jump’íit k’utbil iik, waa k’aat xane’ je’el u beytal u tsa’ik jump’íit pimientaj ichile’.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>X Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Ts&#8217;aan chakbil kitam.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/tsaam-chakbil-kitam/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 13:47:08 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4543</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob ti'al u meyajta’al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>U nu’ukulilo’ob.</p>
<ol>
<li>U bak’el kitam.</li>
<li>Xa’ak’.</li>
<li>Limon.</li>
<li>Ja’.</li>
<li>Iik.</li>
</ol>
<p>Bix u meyajta’al.</p>
<ol>
<li>Yáan u yáax p’o’obol le bak’o’.</li>
<li>Ku ts’áabal tu ollai’.</li>
<li>Ku ts’áabal ja’ ichil yéetel jump’íit xa’ak’.</li>
<li>Ku cha’abal u look, chen ilak túun jook’ol u yóome’ ku jóosa’al.</li>
<li>Chéen beyo’, ma’ táan u xantale’ sáam tajak.</li>
<li>Utia’al u jantale ku ts’áabal limon ichil.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>Tiholop, Yucatán, México.</em><br />
<em> Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Noj waaj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/noj-waaj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 05 Sep 2014 13:41:11 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4540</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob u ti'al u meyajta'al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<h6>U nu’ukulilo’ob.</h6>
<p>Le waaj je’ela’ ku meyajta’al chen jóok u yúuchul ch’aa cháak.</p>
<ol>
<li>Sakan.</li>
<li>Juuch’bil sikil.</li>
<li>U le’ ja’as wa u le’ boob.</li>
</ol>
<p>&nbsp;</p>
<h6>Bix u meyajta’al.</h6>
<ol>
<li>Yáan u yáax yáach’tal le sakano’.</li>
<li>Ts’o’okole’ ku ja’ayal u wáal u le’ le k’áaxo’.</li>
<li>Tu táan túune’ yáan u pak’achta’al bolonp’éelel núukuch wáaji.</li>
<li>Tu ts’o’ok túuno’ ku meyajta’al jump’éel cruz yéetel le juuch’bil sikilo’.</li>
<li>Beyo’ yáan u utsil pixa’al yéetel u le’ le bóobo’, ku k’a’axal yéetel jóol.</li>
<li>Yéetel beyo’ , je’el u beytal u ts’a’abal ich píibe’.</li>
<li>Chen táajke’ ku janta’al yéetel chak k’ool.</li>
</ol>
<p style="text-align: right;"><em>Tiholop, Yucatán, México.</em><br />
<em>Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Cuando un Turix entra en tu casa.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/turix-trae-noticias/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 04 Sep 2014 02:30:37 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=4475</guid>

					<description><![CDATA[Llegará alguna noticia de importancia ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Cuando un Turix (libélula) entra en nuestras casas, no tarda en llegar alguna visita o alguien que nos traiga alguna noticia importante, así percibimos al turix en los pueblos de Yucatán, como mensajeros que anticipan la llegada de algún aviso o información.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Información y recopilación: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>El dueño del pozo.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/el-dueno-del-pozo/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Armandina Galaz]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 11 Oct 2013 17:49:19 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cuentos]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[ticul]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=3607</guid>

					<description><![CDATA[Me la contó mi abuelo, - no vayas a esa hora, porque el pozo tiene dueño ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p lang="es-ES" align="JUSTIFY"><span style="font-family: Arial, serif;"><span style="font-size: medium;">Esta historia me la contó mi abuelo, como se sabe antiguamente las personas de las comunidades se acostumbran ir a jalar agua en los pozos; en una hora acostumbrada; las personas a veces mayormente van en la mañana o al medio día. Porque resulta que en una comunidad una muchacha acudía a buscar agua al atardecer entrando la noche, pero siempre le decían: </span></span></p>
<p lang="es-ES" align="JUSTIFY"><span style="font-family: Arial, serif;"><span style="font-size: medium;">&#8211; no vayas a esa hora, porque el pozo tiene dueño.</span></span></p>
<p lang="es-ES" align="JUSTIFY"><span style="font-family: Arial, serif;"><span style="font-size: medium;">Pero la muchacha no hacia caso y siempre concurría a esa hora para sacar agua; así siguieron transcurriendo los días y los meses. pero un día la muchacha al llegar como tenia acostumbrado se llevo la grata sorpresa, al tirar su cubeta en el pozo en el momento de jalarlo sintió que pesaba mucho, se asusto bastante, cuando se inclinó a ver que es lo que venia, en el mismo instante fue jalada dentro el pozo, para nunca mas salir.  </span></span></p>
<p lang="es-ES" style="text-align: right;" align="JUSTIFY"><em>Recopiló</em>: <em>Jaime Magaña</em>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Chachak waaj.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/cha-chak-waaj/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[alacran]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 31 Mar 2013 04:27:40 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[cocina]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[Valladolid]]></category>
		<category><![CDATA[X-Cohuo]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=1876</guid>

					<description><![CDATA[U nu’ukulilo’ob u ti'al u meyajta'al ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<div class="mgl-root" data-gallery-options="{&quot;image_ids&quot;:[&quot;1853&quot;,&quot;1854&quot;,&quot;1856&quot;],&quot;id&quot;:&quot;69d0ce45d0b0b&quot;,&quot;size&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;infinite&quot;:false,&quot;custom_class&quot;:null,&quot;link&quot;:&quot;file&quot;,&quot;is_preview&quot;:false,&quot;updir&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/&quot;,&quot;captions&quot;:&quot;none&quot;,&quot;animation&quot;:false,&quot;layout&quot;:&quot;tiles&quot;,&quot;justified_row_height&quot;:200,&quot;justified_gutter&quot;:5,&quot;masonry_gutter&quot;:5,&quot;masonry_columns&quot;:3,&quot;square_gutter&quot;:5,&quot;square_columns&quot;:5,&quot;cascade_gutter&quot;:10,&quot;class_id&quot;:&quot;mgl-gallery-69d0ce45d0b0b&quot;,&quot;layouts&quot;:[],&quot;tiles_gutter&quot;:10,&quot;tiles_gutter_tablet&quot;:10,&quot;tiles_gutter_mobile&quot;:10,&quot;tiles_density&quot;:&quot;high&quot;,&quot;tiles_density_tablet&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;tiles_density_mobile&quot;:&quot;low&quot;,&quot;horizontal_gutter&quot;:10,&quot;horizontal_image_height&quot;:500,&quot;horizontal_hide_scrollbar&quot;:false,&quot;carousel_gutter&quot;:5,&quot;carousel_arrow_nav_enabled&quot;:true,&quot;carousel_dot_nav_enabled&quot;:true,&quot;carousel_image_height&quot;:500,&quot;carousel_keep_aspect_ratio&quot;:false,&quot;map_gutter&quot;:10,&quot;map_height&quot;:500}" data-gallery-images="[{&quot;caption&quot;:&quot;Fotograf\u00eda: Felipe Kuyoc.&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1280,&quot;height&quot;:960,&quot;file&quot;:&quot;COCINA\/IMG0574A.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.0% (6,1&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-960x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:960,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.4% (11,2&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;large&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-1440x1080.jpg&quot;,&quot;width&quot;:1440,&quot;height&quot;:1080,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 5.6% (18,0&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0574A-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 8.1% (2,9&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:1290260738,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:1,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 13.5% (159,3&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;1853&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;960\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A-960x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-1853\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A-960x720.jpg 960w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A-1440x1080.jpg 1440w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A.jpg 1280w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0574A.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;1853&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1280&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;960&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;},{&quot;caption&quot;:&quot;Foto: Felipe Kuyoc&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1280,&quot;height&quot;:960,&quot;file&quot;:&quot;COCINA\/IMG0548A.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.0% (5,7&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-960x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:960,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.4% (10,6&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;large&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-1440x1080.jpg&quot;,&quot;width&quot;:1440,&quot;height&quot;:1080,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 5.6% (17,1&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0548A-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.9% (2,6&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:1290245584,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:1,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 15.9% (174,4&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;1854&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;960\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A-960x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-1854\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A-960x720.jpg 960w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A-1440x1080.jpg 1440w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A.jpg 1280w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0548A.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;1854&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1280&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;960&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;},{&quot;caption&quot;:&quot;Foto: Felipe Kuyoc&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1280,&quot;height&quot;:960,&quot;file&quot;:&quot;COCINA\/IMG0547A.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.7% (5,3&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-960x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:960,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 6.4% (10,8&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;large&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-1440x1080.jpg&quot;,&quot;width&quot;:1440,&quot;height&quot;:1080,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 5.4% (17,0&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;IMG0547A-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 7.6% (2,4&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:1290245558,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:1,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 14.8% (163,7&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;1856&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;960\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A-960x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-1856\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A-960x720.jpg 960w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A-1440x1080.jpg 1440w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A.jpg 1280w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/COCINA\/IMG0547A.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;1856&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1280&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;960&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;}]" data-atts="{&quot;ids&quot;:&quot;1853,1854,1856&quot;,&quot;link&quot;:&quot;file&quot;,&quot;size&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;layout&quot;:&quot;tiles&quot;}"><div class="mgl-gallery-container"></div><div class="mgl-gallery-images"><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img decoding="async" width="960" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A-960x720.jpg" class="wp-image-1853" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A-960x720.jpg 960w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A-1440x1080.jpg 1440w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0574A.jpg 1280w" sizes="50vw" /></a><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img decoding="async" width="960" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A-960x720.jpg" class="wp-image-1854" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A-960x720.jpg 960w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A-1440x1080.jpg 1440w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0548A.jpg 1280w" sizes="50vw" /></a><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img decoding="async" width="960" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A-960x720.jpg" class="wp-image-1856" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A-960x720.jpg 960w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A-1440x1080.jpg 1440w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/COCINA/IMG0547A.jpg 1280w" sizes="50vw" /></a></div></div>
<h6>U nu’ukulilo’ob.</h6>
<ol>
<li>Sakan.</li>
<li>Chak k’ool.</li>
<li>Kiwi’.</li>
<li>Bak’el k’éek’en yéetel u bak’el xkaax (le je’ela láaj tak’antak).</li>
<li>U le’ ja’as.</li>
<li>Chakbil je’.</li>
<li>P’aak.</li>
<li>Iik</li>
<li>Jump’íit manteca.</li>
<li>Ta’ab.</li>
</ol>
<h6>Bix u meyajta’al.</h6>
<ol>
<li>Ku yáax yáach’tal le sakan yéetel ja’il le kiwi’o, ku tsa’abal xan jump’íit manteca.</li>
<li>Ku yilal u chaktal le sakano’.</li>
<li>Ku pak’achta’al le sakano’ yóok’ol, bey jump’éel wóolise’.</li>
<li>Tu yóok’ol le sakano ku tsa’abal le chak k’oolo’.</li>
<li>Ku ts’a’abal u bak’el le k’éek’eno’ yéetel u bak’el le xkaaxo’.</li>
<li>Tu chúumuke’ ku ts’a’abal junxéet le chakbil je’o’.</li>
<li>Ku ts’a’abal xan junxéet paak’i’.</li>
<li>Waa k’aat chan páape’ je’el u beytal u ts’a’abal junp’iit iike’.</li>
<li>Ku ka pixil yéetel le sakano’.</li>
<li>Tu ts’o’oke’ ku to’obol yéetel u le’ le ja’aso’.</li>
<li>Beya’ je’el u beytal u tsa’abal ich pibe’.</li>
<li>Ku muukal yéetel lu’um.</li>
<li>Ichil hora y media ku ka jaalaj.</li>
<li>Je’el u beytal u janta’al yéetel sa’ waa ch’ujuk ja’.</li>
</ol>
<p>&nbsp;</p>
<p style="text-align: right;"><em>Doña Silvina Arceo Petul, 45 años.</em><br />
<em> X-Cohuo, Valladolid, Yucatán.</em><br />
<em> Recopiló: Felipe Kuyoc Arceo.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Pixaano&#8217;ob ku súuto&#8217;ob ba&#8217;alcheilo&#8217;ob.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/pixaanoob-ku-suutoob/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[turix ticul]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 28 Oct 2009 04:20:08 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[maya t'aan]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[tekax]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=428</guid>

					<description><![CDATA[U ti'al finados ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Juntenake&#8217; ku ya&#8217;alikten juntúul nojoch máake&#8217; tin paalile&#8217; tin bin tin koole&#8217; tin chen bisik in ts&#8217;oone&#8217; ka tun tin wilaj jun pakaab ch&#8217;íich&#8217;o&#8217;ob ku jantiko&#8217;ob in pak&#8217;aal naal, ka tin jáaypaytin ts&#8217;one&#8217; ka tin tuch&#8217;u&#8217;taj le ch&#8217;íich&#8217;obo&#8217; jach nikaj in waak&#8217; in ts&#8217;oon kache&#8217;, ka awatnaj in yuume&#8217;.</p>
<p>&#8211; Heey bik xikeech a ts&#8217;onoo&#8217;, ka tun tin nukajti&#8217;e&#8217;, ma ta wiilik tan a p&#8217;ujko&#8217;ob, ts&#8217;o&#8217;okole&#8217; tan u k&#8217;askunso&#8217;ob le naalo&#8217;.</p>
<p>&#8211; Ka tu ya&#8217;alajten beya&#8217; ma&#8217; uts u ts&#8217;o&#8217;ono ba&#8217;alche&#8217; u tial finados tumen le pixanobo&#8217; kan súutnako&#8217;ob u xíimbato&#8217;ob le yok&#8217;o&#8217;ol kaba&#8217; ku sutkubao&#8217; balcheilo&#8217;. Lela&#8217; jump&#8217;éel chan tsíikbal beta&#8217;aten tu chan kaajtalil San Martín Hilil, Tekax.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Ma&#8217;ax ts&#8217;íibte: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Videoclip: Baile con la cabeza de cochino.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/baile-con-la-cabeza-de-cochino/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[zinan]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 18 Jun 2009 22:40:14 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[pantalla abierta]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[ticul]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=347</guid>

					<description><![CDATA[ Tradicional baile que se realiza en los pueblos de Yucatán ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Te chaana&#8217;  ku t&#8217;aan yook&#8217;ool  u yook&#8217;oostal u pool K&#8217;eek&#8217;en. Kaach le ucho&#8217;  le j-koon k&#8217;eenoboob  ku manoob xiimbalil yeetel le k&#8217;eek&#8217;en ku kookob nan u  camiónoob, minan bejoob petrolizados jeex  beejlae,  chen mejen t&#8217;uulman bejoob, bey  tuun u  maan le j-koon k&#8217;eenoob jonaj jonaj, kaajal kaajal u machmoob u suumil, tak jootuul waa lajuun k&#8217;eenoob, jee tuux u  yokool  ia&#8217;bilile&#8217;  ku  k&#8217;aaxke  baalcheoob  chuun juun kuul che,  le tie&#8217;  ku naakaj  tu k&#8217;aab che&#8217;  u t&#8217;inun k&#8217;aan  ka wenki&#8217;.</p>
<p>Videoclip acerca de tradicional baile con la cabeza de cochino, historia que se representa bailando, ya que  antes de que existieran  las carreteras los comerciantes de cochino tenían que caminar con sus animales y venderlos de pueblo en pueblo, sin vehículos, todo el transporte era a pie y los cerdos eran transportados en grupos de cinco, diez o más y llevados de comunidad en comunidad.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Televisión Turix.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>U k&#8217;aay x-tunkuruchu.</title>
		<link>https://turix.yoochel.org/u-kaay-x-tunkuruchu/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[zinan]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 18 Jun 2009 18:19:35 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[música]]></category>
		<category><![CDATA[saberes mayas]]></category>
		<category><![CDATA[ticul]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://turix.yoochel.org/?p=300</guid>

					<description><![CDATA[Tie k’aayaab  t-mentaj  te’  tu  kajil Ticul ]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<audio class="wp-audio-shortcode" id="audio-300-4" preload="auto" style="width: 100%;" controls="controls"><source type="audio/mpeg" src="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/PODCASTS/U-kaay-x-tunkuruchu.mp3?_=4" /><a href="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/PODCASTS/U-kaay-x-tunkuruchu.mp3">http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/PODCASTS/U-kaay-x-tunkuruchu.mp3</a></audio>
<p>&nbsp;</p>
<div class="mgl-root" data-gallery-options="{&quot;image_ids&quot;:[&quot;3478&quot;,&quot;3479&quot;],&quot;id&quot;:&quot;69d0ce45d3e7a&quot;,&quot;size&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;infinite&quot;:false,&quot;custom_class&quot;:null,&quot;link&quot;:&quot;file&quot;,&quot;is_preview&quot;:false,&quot;updir&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/&quot;,&quot;captions&quot;:&quot;none&quot;,&quot;animation&quot;:false,&quot;layout&quot;:&quot;tiles&quot;,&quot;justified_row_height&quot;:200,&quot;justified_gutter&quot;:5,&quot;masonry_gutter&quot;:5,&quot;masonry_columns&quot;:3,&quot;square_gutter&quot;:5,&quot;square_columns&quot;:5,&quot;cascade_gutter&quot;:10,&quot;class_id&quot;:&quot;mgl-gallery-69d0ce45d3e7a&quot;,&quot;layouts&quot;:[],&quot;tiles_gutter&quot;:10,&quot;tiles_gutter_tablet&quot;:10,&quot;tiles_gutter_mobile&quot;:10,&quot;tiles_density&quot;:&quot;high&quot;,&quot;tiles_density_tablet&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;tiles_density_mobile&quot;:&quot;low&quot;,&quot;horizontal_gutter&quot;:10,&quot;horizontal_image_height&quot;:500,&quot;horizontal_hide_scrollbar&quot;:false,&quot;carousel_gutter&quot;:5,&quot;carousel_arrow_nav_enabled&quot;:true,&quot;carousel_dot_nav_enabled&quot;:true,&quot;carousel_image_height&quot;:500,&quot;carousel_keep_aspect_ratio&quot;:false,&quot;map_gutter&quot;:10,&quot;map_height&quot;:500}" data-gallery-images="[{&quot;caption&quot;:&quot;Ilustraci\u00f3n: Aim\u00e9 L\u00f3pez.&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1200,&quot;height&quot;:902,&quot;file&quot;:&quot;X-tabay.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;X-tabay-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 9.0% (12,9&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;X-tabay-958x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:958,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 8.8% (26,4&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;X-tabay-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 9.0% (4,4&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:0,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:0,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 2.0% (4,7&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;3478&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;958\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/X-tabay-958x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-3478\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/X-tabay-958x720.jpg 958w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/X-tabay.jpg 1200w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/X-tabay.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;3478&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1200&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;902&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;},{&quot;caption&quot;:&quot;Chan x-tunkuruchu.&quot;,&quot;meta&quot;:{&quot;width&quot;:1200,&quot;height&quot;:935,&quot;file&quot;:&quot;Buho.jpg&quot;,&quot;sizes&quot;:{&quot;thumbnail&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;Buho-720x405.jpg&quot;,&quot;width&quot;:720,&quot;height&quot;:405,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 8.8% (12,6&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;medium&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;Buho-924x720.jpg&quot;,&quot;width&quot;:924,&quot;height&quot;:720,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 8.2% (23,2&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;},&quot;gk-portfolio-size&quot;:{&quot;file&quot;:&quot;Buho-300x300.jpg&quot;,&quot;width&quot;:300,&quot;height&quot;:300,&quot;mime-type&quot;:&quot;image\/jpeg&quot;,&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 8.5% (4,1&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;}},&quot;image_meta&quot;:{&quot;aperture&quot;:0,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:0,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:0,&quot;iso&quot;:0,&quot;shutter_speed&quot;:0,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:0,&quot;lens&quot;:&quot;&quot;},&quot;ewww_image_optimizer&quot;:&quot;Reducido un 1.8% (4,3&amp;nbsp;kB)&quot;,&quot;wp_image_service&quot;:&quot;Error: Unauthorized Key&quot;,&quot;mime_type&quot;:&quot;&quot;},&quot;id&quot;:&quot;3479&quot;,&quot;img_html&quot;:&quot;&lt;img width=\&quot;924\&quot; height=\&quot;720\&quot; src=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/Buho-924x720.jpg\&quot; class=\&quot;wp-image-3479\&quot; alt=\&quot;\&quot; draggable=\&quot;\&quot; srcset=\&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/Buho-924x720.jpg 924w, https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/Buho.jpg 1200w\&quot; sizes=\&quot;50vw\&quot; \/&gt;&quot;,&quot;link_href&quot;:&quot;https:\/\/turix.yoochel.org\/wp-content\/uploads\/Buho.jpg&quot;,&quot;link_target&quot;:&quot;_self&quot;,&quot;link_rel&quot;:null,&quot;attributes&quot;:{&quot;data-mgl-id&quot;:&quot;3479&quot;,&quot;data-mgl-width&quot;:&quot;1200&quot;,&quot;data-mgl-height&quot;:&quot;935&quot;},&quot;orientation&quot;:&quot;o&quot;}]" data-atts="{&quot;ids&quot;:&quot;3478,3479&quot;,&quot;link&quot;:&quot;file&quot;,&quot;size&quot;:&quot;medium&quot;,&quot;layout&quot;:&quot;tiles&quot;}"><div class="mgl-gallery-container"></div><div class="mgl-gallery-images"><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/X-tabay.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img decoding="async" width="958" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/X-tabay-958x720.jpg" class="wp-image-3478" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/X-tabay-958x720.jpg 958w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/X-tabay.jpg 1200w" sizes="50vw" /></a><a class="" href="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Buho.jpg" target="_self" rel="" aria-label=""><img decoding="async" width="924" height="720" src="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Buho-924x720.jpg" class="wp-image-3479" alt="" draggable="" srcset="https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Buho-924x720.jpg 924w, https://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/Buho.jpg 1200w" sizes="50vw" /></a></div></div>
<p>Tie k&#8217;aayaab t-mentaj te&#8217; tu kajil Ticul, tumen u much&#8217; paaxil, sureños, le tie´ k&#8217;aaya&#8217;. Le tie k&#8217;aaya&#8217; tiolal juntul xiipal jach yaaj u puksik&#8217;aal tumen tubsaa&#8217; men u juuntul x-chuupal, baale&#8217; u yaak&#8217;aabile&#8217; k&#8217;aaynaj le chan x-tunk&#8217;uruchu tu k&#8217;aab juukul xii&#8217; chee&#8217;, le ka saschajee&#8217; ka&#8217;aj bin aalbi tie&#8217; dzook bin un xuun p&#8217;ajta&#8217;al.</p>
<p>Tie k&#8217;aayoba&#8217; mentaj tumen u kaajnaliloob Ticul, Fausto Alejos, Ademar Gutierrez yetel Jaime Magaña, kaatuul maakoob tie much&#8217; paaxa&#8217; ts&#8217;ook ku kimlajloob.</p>
<p style="text-align: right;"><em>Información: Jaime Magaña.</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		<enclosure url="http://turix.yoochel.org/wp-content/uploads/PODCASTS/U-kaay-x-tunkuruchu.mp3" length="4861056" type="audio/mpeg" />

			</item>
	</channel>
</rss>
