Fotografía: Bernardo Caamal

Chan ch’íin ch’íich’.

Tu káajtalil X-Cohuoe’ yanchaj juntúul paale’ u k’aaba’e Ado, jach máan uts tu yich u bin kíimsaj ch’íich’ tu chokwil k’iin, ku yilik  jach buychaja’an chuuy u na’e ku ki’ puuts’ul, ku bin ch’íin ch’íich’ tak jo’ kaaj.

Jach maan sáan k’uchke’ ka’ tu yilaj juntúul chan sakpakal táan u jantik u yich che’, leek u jóosik u kuch túunich, ka’ tu saats’a u chan tirahuule’, le yáax ch’iin tu meentajo’ mix tu tsayati’i, leek u ka’ saats’ik ti’, ku yilike’ sáam lúubuk le óotsil sakpakalo’. Jach taj ki’imak u yóol ka bin áalkabil u cha’e’, ka’ tu yilaje’ chen tu chan tseem tu tsaya ti’, ka tu ch’úuye’ ka’ sunaj tu yotoch. Ku k’uuchule’ ku yilik u na’e’ táan u chuup ja’ ka tu ya’alaj ti’:

– Na’, meet u chan ki’ wajil le chan ch’iich’a’ uti’al in janto’on.

– Ka’  a’alati’e, ka jok’ok tu pach le otocho’ utia’al ku t’uut’ le chan ch’íich’o’.

Le chan paal túuno’ tu kaxtaj jump’éel nuxi’ sak túunich, tu’ux je’el u beyta’al u t’uut’ik le chan ch’íich’o’. Ka ts’o’ok u t’uut’ike’, ka’ tu ya’alaj ti’ u na’e ka’ muukak ti’ le k’áako’. Chen ba’ale’ u na’e utia’al u p’o’ik le ch’íich’o’ ka tu yilaje’ ma’ kiimeni’, ka tu t’ooj puch’taj u pool, ka kíimij.

Le na’tsilo’ ka ts’o’ok u p’o’ike’ ka tu kaxtaj jun xeet’ le’ ja’as ka tu muukaj k’áak’, ka’ bin u jaan ts’o’oks u chuuy, le paal xane’ bin báaxal, ka jaan tu’ub le chan ch’iicho’. Chen bey u máan le oorao’ ka’ tu chukaj u yoorai’ janal, le chan paalo’ k’uuchu’ tu meyataj u ya’alkab, tu p’o’a u k’ab, ka’ kuulaj mayak’che’, túun chen cha’antik u jóok’ol le chokoj waajo’ ka’ tu k’aataj u yo’och chan ch’iiche’. Ka’ tek k’a’ati’ u na’e ma’ u jo’os te’ k’aak’o, ka’ tu jan jáalaj, chen ba’ale’ laaj éeli’, ka’ maanen tu jóol u yotoch óotsil Adoe’ chen tsajbij je’ ku jantik.

 

 

X-Cohuo, Valladolid, Yucatán.
Recopiló y redactó: Felipe Kuyoc.