Foto: Jaime Magaña.

Óoxtúul paalal ku kaxku suerteo’.

Yanchaj ti’ jump’éel chan kaajtale’ juntúul xnúuk yéetel óox túul u yáabilo’, lela’ k’uuch u k’iinil u bin u yaalkat u suerteo’. Chen junp’éel k’iin ka’ sáaschaje’ ka’ tu ya’alaj yáax paale’ túun bin yaalkat u suerte’, tu cha’a u yo’och k’eeyem, ka’ ku bin, u bin, ichil u bine’ ka’ k’uuch yiiknal jump’éel chan jaltun, ka’ je’eli’ ka’ ku puuk’ik u yo’och k’eeyem, ka’ ku janaj, ka’ tu yu’ubej táan u taal u yook’ol juntúul champal ka’ chikpaje’ juntúul xúunan yéetel u champal ka’ tu ya’alaj.

– Bix túun xi’ipal, ¿tu’ux ka bin?

– Tin bin in waalkat in suerte’.

– Pues talvez a jook’ol yéetel, je’el waa a jáan maajantik ten le a chan lúuch utia’al in ts’a’ik jump’íit ja’ te’ champala’.

– Lelo’ míin ma’ táan, asab looch’ yéetel a k’ab ka’ ts’áati’.

– Leti’e’ ma’ u yóojel le x-ko’olelo’, x-ki’ichpam ko’olel biil, le chan paalo’ ki’ichkelem yuum.

– Pues ma’alob hijo, – ki’ le xko’olelo’ ka’ binij.

Ma sáame’ ka’ líik’e’, ka’ ku bin, ku bin, ka’ k’uuch ti’ jump’éel kaaj’, ka’ tu yiilaj nojoch chíich, ka’ k’aata’ ti’e ¿tu’ux ku bin?

– Ka’ tu ya’ale’, túun bin u yaalkat u suerte.

Nojoch chíiche’ tu ya’alaj:

– ¡Xéen túun yiknal rey, te’elo yaan meyaji’!

Ka’ k’uuch yiknal le reyo’ ka’ t’aanaji, ka’ a’alati’ tumen reye’ yaan meyaj, le máax ku kaxtik  flor de Olivane’ ku ts’o’okol u beel yéetel u x-t’uup hija rey.

– Pues ma’alob, je’el in kaxke’.

Ka’ jóop’ u máan u kaxtej, ku yiilike’ ma’ túun kaxtik. Ts’o’ok u máan k’iin beyo’, ka’ tu ya’alaj chúumuk paal xane’, táan u bin o korrerte’ u suerte’, ka’ meyajta’ u yo’och waaj yéetel u yo’och k’éeyem, ka’ ku bin u bin, chen ichil u bine’ ka’ k’uuch teej jaltun tu’ux máan u suku’une’. Je’elo’ ka’ je’eli’, ka’ ku puk’ik u yo’och k’éeyem, ka’ jo’ok u janaj, chen ka’ tu yu’ube’ táan u taal u yook’ol juntúul champal ku k’uuchul tu yiknale’ ka’ tu yiilaje’ juntúul x-ko’olel yéetel u champal, ka’ a’alati’e’:

-¿Túun ka bin beya’ hijo?

– Tin chan bin in correrte’ in suerte.

– Aaan, pues talvez a k’uuchul tu’ux yaan meyaj.

Le ko’olelo’ ka’ tu ya’alaj:

– Ma’ túun táan jaan tsíik ten a luuch in maajanto’, uti’al in maatik jump’íit ja’ te’ jaltuna’.

– Ka’ núuka’ ti’e’.

– In wa’alike’ míin ma’, ¿bix a wóol? Looch’ yéetel a k’ab.

– Pues ma’alob.

– Ka’ jook’ u looch’ik le ja’o’, utia’al u tsa’te’ champalo’.

– Ka’ a’alab ti’e, pues ma’alob hijo, talvez a jóok’ol yéetel la ba’ax ka’ bin a meyajto’.

Ka’ ku bin, u bin, ka’ k’uuch xan te’ kaaj tu’ux k’uuch u suku’une’, ka’ tu yilaj nojoch chíich, ka’ k’aata’ ti’e.

– ¿Tu’ux túun ka bin beya’ áabil?

Ka’ tu ya’ale’. – Chen tin bin korrerte’ in suerte’.

– Tu nuukaj nojoch chíiche’. – Pues xeen tu yiknal rey, te’elo’ yaan meyaji’.

Ku k’uuchle’, ka’ a’ala ti’ tumen reeye’.  – Yaan meyaj, waa ka’ kaxtik flor de olivane’ ku ts’o’okol a beel yéetel in x-t’uup hija.

Ka’ tu ya’ala’ chúumuk paale’, – bixe’ míin kaxka’, ka’ jook u máan u kaxtej. Sáamsamal u jook’ol beyo’ chen ba’ale’ ma’ túun u kaxtiko’, ts’o’ok u maan k’iin beyo’ ka’ tu ya’alaj j-t’uup xane’ túun bin.

Chen ba’ale’ leti’e tu máanaj jump’éel vino, ka ku bin, u bin, táats’ak yóok’ol le jaltun tu’ux máan u suku’uno’obe’, chen ka’ xan tu yu’ubaje’, táan u taal u yóok’ol le champale’, ka’ kooj le xuunan yiknalo’. Ka’ a’alab ti’e.

– ¿Túun ka’ bin beya hijo?

– Chen tin bin in korrerte’ in suerte’, – ku ya’alik j- t’uup.

– Ma’alob ka nuukab ti’.  – ¿Je’el waa a tsíik ten a chan luuch in maajant uti’al in tsíik ja’ te’ champala’?

Dios mio ¿bix a wóol?  – kiij t’uup, ma’ táan a wilik le jach síis ja’o’, ka tu jiilpaytaj u yo’och vinoe’ ka’ tu waach’aj, ka’ tu ya’ale’:

– Je’ela’ ts’áati’.  – Pues ma’alob hijo, paatikin tsaik jump’íiti’, – laaj tsaati’ ku ya’alik j- t’uup.

Ka bin tu puuk’aj u yo’och k’éeyeme’ ka’ xan tu tsáajti’ le xuunano’.

– Je’ela’ mamich úuk’ej, kuxkintabaj xan.

– Ma’alob hijo, pa’atik in maatik a wo’och k’éeyema’. Ts’o’ok u yuuk’ik ka’ tu ya’alaje’.

– Ma’alob hijo, ja’alibe’, liik a bina’, le flor de Olivane ku ya’albil a kaxko’, le ken jo’ok’ech wáay jo’ kaaje’ chen leti’ ken a wiil u k’aaxi’.

– Yaan; ten a’aliktech, teech ka’ bin jook’ol yéetel a suerteo’.

– Ma’alob mamich,  – ku ya’alik.

Táan u bine’ ka’ k’a’aj u luuch ti’, ka’ tu yiilaje’ tu tséel le jaltuno ti’ yaani’, chuup yéetel u k’éeyemi, ka’ tu túukultaje’ ki’ichpam ko’olel biil yéetel ki’ichkelem yuum tu yiilajo’, ka’ tu cha’a u vino’, ka’ túun tu yuuk’aj le k’éeyemo. Chen ka’ tu yu’ubaje’ túun k’aay juntúul chan ch’íich’ “ tsuutsuy yeem” “ tsuutsuy yeem”.

Chan tsuutsuy wi’ijech waale’, – ku ya’alik. Bey túuno, ka tu jo’osaj u xíixe’ le k’éeyemo ka’ tu tsáa’ tu tseel le jaltuno’.

Ka’ ku bin, u bin, ka’ k’uuch te’ kaajo’, ka tu yiilaj nojoch chíich. Ka’ k’aata’ ti’.

– ¿Tu’ux ku bin? – Ka’ tu ya’ale’.

– Chen tin chan maan in korrertin suerte’.

-Aaaan, pues te’ yiknal le reey a bino’, te’elo yaan meyaji’, túun kaxtaj jump’éel klase flores ti’, le máax ku kaxtiko’ ku ts’o’okol u beel yéetel u x-t’uup hija.

– ¡Aaayy lelo’ chíich, jach je’el in kaxtike’!

Ka bini’, ku k’uuchele’ ka’ tu t’anaj rey, ka’ a’alati’e.

– Yaan meyaj, wa ka’ kaxtej flor de Olivane’ kin ts’o’oksik a beel yéetel in x-t’uup hija.

– Ma’alob sáamal in kaxtik ku t’aan j-t’uup,  – je’el in jóok’ol in kaxte’.

Ka’ sáaschaje’ ka’ jóok’ij, ka’ bini’, leti’e u yóojel yaan tumen a’alan ti’ tumen le ki’ichkelem yuumo’. Ka’ k’uuch te’  jo’ kaajo’ yaan, sak muuk’en, chen leti’ yaani’. Ka’ tu kaachaj u p’ooche’ ka’ tu machaj, kak u taal u  tsíimin te’ bejo, ka’ iilab tumen u suku’uno’ob leti’obe’ táan xan u maan u kaxto’ob, j-t’uupe’ ka’ tu ya’alaje’ sáam u kaxte’.

Taanili’ u tselko’ob jaal beje’, ka’ tu tsúunk’abto’ tu kaal le floreso’ ka’ kiimij ka tu paanajo’ob le lu’umo’, ka’ tu múukajo’obi’, ka bino’ob. Ka’ k’uuch’o’ob tu najil reye’ ka’ tu ya’alajo’obe’, sáam u kaxto’ob. Chen ba’al tune’, túun pa’ataj j-t’uup ma’ tu taaj, ts’o’okole’ bix kun taaj, sáam u kíimso’, pues ka’ a’alab ti’obe’ yaan u yúuchul le ts’o’okol beelo’, ma’ tu xáantal, a’alalti’ob beyo’ yóosal u yiilal wa je’el u suut  j-t’uupe’, sáamal wa kaabeje’.

Chen bey u máan k’iino’, le kaxan wakaxo’ ka bin tu meyaj, ichil u maan u kaxtej le wakaxo’obo’ ka’ k’uuch yiknal junkúul jatsuts’ flores, jach máan jatsuts’ ma’ tech u yilik, ka’ tu cha’e, ka tu yúustaj ka chúun u k’aay beya’:

– ”Aay vaquerito no me soples, no me soples de llorar, pedro y pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”.

– Puta madre ku ya’alik j-kaxan wakax, beora’ ken in biis ti’ reya’.

Ka’ k’uuche’ ka’ tu ya’alaj ti’ x-reeynaj.

¿Tu’ux yaan kin wil bixi’?  – Ku ya’alik nuxi’ rey,  ka’ tu yúustaj.

– “Aay suegro mío no me soples, no me soples de llorar, pedro y Pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”.

– Che’ k’ampel ¿tu’ux yanech?, ko’oten a wúustej.  – Ki’ nuxi’ rey.

– Nuxi x-reeynaj ka’ xan tu yúustaj.

– “Hay suegra mía no me soples, no me soples de llorar, pedro y Pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”

– Ave mariia, leti’ le t’uup kiinsa’abe’, ¿tu’ux taaj wiilaj?  – Ku ya’alaj ti’ kaxan wakax.

Ti’ lelo’ ka’ k’uuch u x-t’uup hija rey, ka’ xan tu yúustaj.

– “Esposa mía no me soples, no me soples de llorar, pedro y Pablo me han matado por causante de la flor de Olivan”.

– Aan ¡leti’ yuum! ¡óotsil j-t’uup!  – Ko’onex iile’.

– Ka’ k’usa’ab tu’ux yaan le chan floreso’ ka’ ku páanko’ob le lu’umo’, ka’ tu yilo’obe’ je’el kóolk’ale’, líik u kóolko’ob.

– Aaan, ki bin,  – túun yakam óotsil j-t’uup, túun kuxtal.

Líik u ka’ kóolko’ob, tu jach joko’obtune’.

– ¡P’íitiin!  – Ka’  jóok’ j-t’uup. Sáam kuxak.

Ka’ túun tu ya’ale’ u su’ukune’,  – ¡kiinsej!

– Ka’ a’ala’ ti’e pues ko’onex. Ka’ ustil u jóosa’a j-t’uupe’, kak ku bino’.  – Leti’e sáam ganarnak.

Ka’ k’ucho’obe’, ka’ tu ya’alaj nojoch reeye’ ka’ juntartak u che’il jump’éel ta’an te’ chúumuko’ uti’al chan tóokej, ts’o’ok u muulkintaj le che’obo’, ka t’aan tu láakal le kajnalo’ob uti’al u cha’anto’ob bix u yéelel le ta’ano’, tu jach chookwil le k’aak’o’ ka’ ch’uya’ab Pedro yéetel Pablo kaj láaj pu’ulo’obi’. Ts’o’ok u yéelelo’obe’ ka’ tu ya’alaj reeye’ ka ts’o’oksak u beel j-t’uup yéetel u hija, le rey túuno’ tu k’uubaj u náajil ti’ j-t’uup yéetel u tak’in tumen tu ganartaj beyo’, bey ts’o’okik le chan tsikbala’.

Relató: Domingo Arceo Ucán.
X-Cohuo, Valladolid, Yucatán.
Recopiló y tradujo: Felipe Kuyoc.